•• Kas võib tekkida olukord, kus tööandja peab arvestama ja tasuma sotsiaalmaksu suuremalt summalt kui töötaja väljateenitud palk?
Jah, selline olukord võib tõesti tekkida, kui töötaja kuus väljateenitud töötasu jääb väiksemaks kui sotsiaalmaksuseaduses toodud kuumäär (mõnikord nimetatud ka miinimummääraks) ning ei kehti mõni erand, näiteks osaline tööaeg poolte kokkuleppel.
Kui osaline tööaeg ei ole just mõne sotsiaalmaksuseaduses toodud erandiga põhjendatud, tuleks tööandjal sotsiaalmaksu maksta ikkagi samas toodud kuumäära järgi, milleks praegu on 2000 krooni (sotsiaalmaks sellest 33% ehk 660 krooni).
Erandite rägastik
Keeruliseks muudab maksuarvestuse sellistes olukordades aga paljude erandite olemasolu.
On olukordi, kus lähtuvalt töötaja isikust (näiteks üliõpilane või alla kolmeaastase lapse vanem), töösuhte eripärast või töölepingu peatumise põhjustest tuleb sotsiaalmaksu summat arvutada erinevalt.
Seega peab tööandja igal juhul, kui sotsiaalmaksu arvestamise aluseks olev töötasu peaks kuus jääma alla mainitud miinimumi, orienteeruma erandite rägastikus. Kas maks arvestada reaalselt tasult või sotsiaalmaksu kuumääralt või viimati mainitult, kuid proportsionaalselt selles kuus töötatud ajaga?
Nagu mainitud, on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 2007. aasta lõpuni 2000 krooni.
Järgmisel aastal see tõuseb ning avaldatakse praeguse asemel riigieelarves. Kuigi riigikogule jääb otsustusõigus selle üle, kui suur saab kuumäär igal aastal olema, on seaduses selle kehtestamiseks siiski juhtnöörid.
Nii ei tohi see 2008. aastal olla väiksem kui 75% praegu kehtivast alampalgast ning edaspidi, s.t 2009. aastast alates ei tohi kuumäär olla väiksem jooksvale aastale eelneva aasta 1. juulil kehtinud alampalgast.
Seega kui praegu lepitakse kokku järgmise aasta alampalgas, on sama summa suure tõenäosusega ülejärgmisel aastal sotsiaalmaksu kuumääraks.
Mait Palts
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist
