•• Mida teha, kui töötajad ei vali töökeskkonna volinikku?
Kuna töökeskkonna voliniku peavad valima töötajad enda hulgast, ei ole tööandjal võimalik olukorras, kus töötajad töökeskkonna volinikku lihtsalt ei vali, midagi erilist ka ette võtta. Töötajate tahte puudumise korral võib volinik jäädagi valimata. Seetõttu võib tööandjal küll olla keerulisem töötajatega töötervishoiu teemadel suhelda, kuid kui ikka keegi töötajatest voliniku kohustusi kanda ei soovi, ei saa selleks kedagi ka sundida.
Seaduse kohaselt on voliniku valimine perioodiline. See tähendab, et iga nelja aasta järel peaksid töötajad enda hulgast uue voliniku valima.
Seadus ütleb sedagi, et ettevõttes, kus töötab kümme või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonna voliniku. Sama kehtib ka territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuste või vahetuses töötamise korral. Kui ühes vahetuses töötab üle kümne töötaja, peaksid ka nemad enda seast voliniku valima. Kui aga töötajaid on vähem, peab tööandja konsulteerima kõigi töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
Tööandja roll voliniku valimisel peaks piirduma sellega, et tal tuleb korraldada vastav töötajate üldkoosolek, kus kõigil on võimalik kas ise või esindaja kaudu osaleda, leppida töötajatega kokku, kuidas valimine korraldada, ning teatada pärast tööinspektsioonile voliniku nimi ja amet.
Kui aga volinik jääb kas kandidaatide puudumise või valijate ebapiisava hulga korral ikkagi mingil põhjusel valimata, tuleks selle kohta siiski asjakohane protokoll vormistada. Vajadusel saab siis hiljem näiteks tööinspektori kontrollkäigu ajal selgitada, miks volinik ettevõttes puudub.
Mait Palts
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist
