Riikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise kokkulepped ehk maksulepingud muutuvad oluliseks eelkõige mitmest riigist tulu saamise korral. See puudutab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid.
Rahvusvahelises maksustamises ei mängi eriti suurt rolli ei isiku kodakondsus ega see, kus ettevõte on asutatud. Tähtsamad on tulu allika asukoht ning see, kas välisriigis viibitakse äritegevuse või töötamise eesmärgil piisavalt kaua, et ka seal tekiks tulumaksukohustus. Konkreetset maksustamist mõjutab sellisel juhul lisaks Eesti tulumaksuseadusele ka välisriigi seadus ning maksuleping.
Kui Eesti on sõlminud teise riigiga maksulepingu, takistab see Eesti residendi tulude maksustamist lepinguriigis ning väldib seega topeltmaksustamist. Kui lepingut sõlmitud ei ole, kohalduvad tulude maksustamisel välisriigis vaid välisriigi seadused. Eesti residendile on mõningal juhul topeltmaksustamise vältimisel abiks ka meie tulumaksuseaduse sätted, kuid mitte alati.
Maksulepingud tagavad kindlasti stabiilsema maksukohustuse ning annavad maksukohustuslastele rohkem kindlustunnet. Kui maksulepingu sätted on soodsamad riigi enda seadustest, kohaldatakse maksustamisel riikidevahelist lepingut.
Jaanuarist 2008 jõustusid Eestil maksulepingud Luksemburgi, Gruusia ja Singapuriga. Sellega lisandus 35-le seni kehtinud lepingule veel kolm uut. Sõlmitud lepingute nimekirja koos viidetega asjakohastele tekstidele leiab hõlpsasti rahandusministeeriumi kodulehelt.
Võrreldes näiteks Soomega, kellel on jõus ligi 70 maksulepingut, võib eeldada, et ka Eesti maksulepingute nimekiri tulevikus pikeneb. Ka USA-l ja Lätil on vastavalt jõus 64 ja 45 maksulepingut.
