Paljudel äriühingutel on parajasti käsil üldkoosolekute korraldamine. Oluline on seejuures järgida äriseadustikus toodud koosoleku kokkukutsumise korda, mis on võrreldes eelmiste aastatega veidi ka muutunud.

Osaühingu puhul on muudatusi vähe. Teade, milles on näidatud koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud, saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui juhatus teab, et osaniku tegelik aadress erineb nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

AS-i juhatus peab saatma korralise koosoleku teated kõikidele aktsionäridele vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil või ka aktsionäri tegelikul aadressil. Uudsena võib sama teate edastada ka lihtkirjana või faksi teel, kui sellele on lisatud teatis teate kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja-, faksi- või elektroonilisel teel kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

Aktsionärile saadetavas teates tuleb tavapäraselt näidata aktsiaseltsi nimi ja asukoht ning koosoleku aeg ja koht, kas koosolek on korraline või erakorraline, päevakord ning muud olulised asjaolud. Samuti tuleb näidata, kus on võimalik arutluse all olevate dokumentidega tutvuda. Uus on nõue, et teatesse märgitaks iga päevakorrapunkti kohta ka nõukogu esitatud ettepanek.