Kas igas ettevõttes peab olema töötajate usaldusisik?
Usaldusisiku olemasolu on puhtalt vabatahtlik ning sõltub otseselt töötajate soovist. Kui töötajad soovivad, siis võivad nad endi hulgast valida usaldusisiku enda esindamiseks suhtlemisel tööandjaga. Kindlasti ei ole aga kellelgi sellist kohustust. Vastav põhimõte on aluseks ka selle aasta veebruarist jõustuvale uuele töötajate usaldusisiku seadusele.
Kui töötajad soovivad usaldusisikut valida, tuleb neil vastavalt uuele seadusele kutsuda kokku töötajate üldkoosolek, otsustada usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning kord, seada üles kandidaadid ning korraldada salajane hääletus. Üldkoosoleku korraldamisest tuleb muidugi eelnevalt teavitada ka tööandjat. Seda tuleks teha vähemalt kaks nädalat ette. Tööandjaga tuleb kokku leppida seegi, kui soovitakse valida rohkem kui üks usaldusisik.
Kuna usaldusisiku üheks peamiseks kohustuseks on informatsiooni vahendamine tööandja ja töötajate vahel, võib suuremate kollektiivide puhul just seepärast usaldusisikust ka tööandjale reaalset kasu olla. Näiteks paneb uus seadus tööandjale senisest suurema vastutuse töötajate informeerimisel ning konsulteerimisel. Selliseid kohustusi on suure töötajate hulga puhul ilmselt usaldusisiku kaudu hõlpsam täita. Paraku ei sõltu usaldusisiku valimine kuidagi tööandja soovist.
Uue seaduse kohaselt on valitud usaldusisiku volituste kestus kuni kolm aastat, kui töötajate üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. Samuti kehtivad kõikide enne 31. jaanuari 2007 valitud usaldusisikute volitused nende tähtaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 1. veebruarini 2008.
Mait Palts,
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist
