•• Millised käibemaksualased viited peavad arvetel olema?
Kui arve väljastaja on käibemaksukohustuslane, siis tuleb tal järgida ka käibemaksuseaduse nõudeid. Juhul kui arve esitatakse Eestis ning maksumääraks on tavapärane 18%, on arvete esitamine lihtne ning seadusele ei ole vaja viidata. Juhul kui tegemist on aga tehinguga, milles rakendatakse 0%-list maksumäära või käibemaksuvabastust, on ka arvele esitatavad nõuded pisut keerulisemad ning märkida tuleb ka alus sellise maksumäära või -vabastuse kohaldamiseks.
Kõige levinum näide oleks kauba ühendusesisene võõrandamine ehk müük teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos kauba teise liikmesriiki toimetamisega. Sellise tehingu puhul rakendatakse 0%-list määra ning vastav viide tuleb märkida ka arvele. Nimetatud viidete osas on aga nii EL-i õigusaktides kui ka käibemaksuseaduses jõustunud mõned muudatused.
EL-i poolne muudatus on seotud alates jaanuarist jõustunud uue ühist käibemaksusüsteemi käsitleva nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ. Uus direktiiv on sisult suuresti sama, mis varasem 6. direktiiv. Varem kehtivad sätted leiab nüüd uutest artiklitest, ülesehitus on korrapärasem ja selgem ning ära on toodud ka artiklite vastavustabel.
Eesti piires on peamine muudatus seotud 1. märtsi käibemaksuseaduse täiendusega, mille kohaselt võib ülalkirjeldatud maksuvabastuse või 0%-lisele määrale tehtud viite direktiivi või käibemaksuseaduse sätte kohta asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega. Piisavalt selgeks võiks arvatavasti pidada viidet “VAT 0% Intra-Community supply. Reverse charge”. Samas võib ka edaspidi viidata nii direktiividele kui ka seadusele. Ka viiteid 6. direktiivile saab endiselt kasutada.
Arvele märgitavate viidete tabeli ning uue käibemaksudirektiivi teksti leiab rahandusministeeriumi lehelt.
Mait Palts
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist
