Lühivastus oleks, et päris igasugune võlakohustus siiski ei ole maksekäsu kiirmenetluses lahendatav. Piirangud tulevad nii tsiviilkohtumenetluse seadustikust, mis maksekäsu kiirmenetlusega seonduvaid asjaolusid täpsemalt reguleerib kui ka sama seaduse rakendamise seadusest.

Maksekäsu kiirmenetlus on lühidalt öelduna üks hagita menetluse liike, mis võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini ja väiksemate kulutustega saada kinnitus oma nõude õigsusele maksekäsu vormis, mis on ühtlasi aluseks kohtutäiturile täitemenetluse algatamisel. Menetluse algatamiseks tuleb esitada maakohtule korrektselt täidetud maksekäsu avaldus, mille vorm on justiitsministri kehtestatud ja saadaval justiitsministeeriumi kodulehel ning kohtute kantseleides. Lisada tuleb ka nõuet tõendavad dokumendid. Kohtuistungit sellises menetluses ei toimu. Võlgnikul on võimalus oma vastuväited esitada kirjalikus vastuses. Vastuväidete korral on pooltel võimalus edasi vaielda juba tavapärase hagimenetluse reeglite järgi.

Peamised nõuded, mille osas maksekäsu kiirmenetlust ei saa toimuda, on: 1) nõue ei ole rahaline ehk kui nõutakse mittevaralise kahju hüvitamist; 2) nõue esitatakse pankrotivõlgniku vastu ehk kui toimub juba pankrotimenetlus; 3) sama nõue on üheaegselt esitatud ka hagimenetluses; 4) nõue ei ole avalduse esitamise ajal veel sissenõutav ehk rahalise kohustuse täitmise tähtpäev või muu tingimus ei ole veel saabunud/täidetud.

Tulenevalt rakendusseadusest ei saa kuni 2010. aastani maksekäsu kiirmenetlust toimuda ka nõuete osas: 1) enamus lepinguväliseid nõudeid ehk nõuded, mis ei tule otseselt pooltevahelisest lepingulisest suhtest; 2) lepingust tulenevad nõuded, mille summa on üle 100 000 krooni; 3) lepingust tulenevad kõrvalnõuded (näiteks leppetrahvid) ulatuses, mis ületavad põhinõuet.