Juulis kahanesid nii ekspordi- kui impordinumbrid
Enim mõjutas ekspordi ja impordi vähenemist elektriseadmete ja mineraalsete toodete kaubavahetuse kahanemine.
Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 165 miljonit eurot, mis oli 6 miljonit eurot enam kui 2014. aasta juulis.
Kõige enam eksporditi juulis elektriseadmeid (20% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (12%), mehaanilisi masinaid (9%), puitu ja puittooteid (9%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (9%).
Enim kahanes elektriseadmete (50 miljoni euro võrra), mineraalsete toodete (17 miljoni euro võrra) ning metalli ja metalltoodete (13 miljoni euro võrra) eksport. Mullu sama ajaga võrreldes suurenes enim mitmesuguste tööstustoodete ning mehaaniliste masinate väljavedu (vastavalt 16 miljoni ja 14 miljoni euro võrra).
Kõige rohkem imporditi juulis Eestisse elektriseadmeid (17% koguimpordist), mineraalseid tooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%). Impordi vähenemist mõjutas enim elektriseadmete (langus 44 miljonit eurot) ning mineraalsete toodete (langus 14 miljonit eurot) sisseveo kahanemine. Samas suurenenes transpordivahendite sissevedu 5 miljoni euro võrra.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi
Ekspordi sihtriikide seas oli juulis esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ja mehaanilisi masinaid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim vähenes eksport USA-sse ja Lätti.
Ekspordi vähenemist USA-sse ja Lätti mõjutas enim mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljaveo kahanemine. Samas kasvas enim eksport Norra (10 miljoni euro võrra). Norra viidi rohkem mitmesuguseid tööstustooteid (sealhulgas mööbel, kokkupandavad ehitised).
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (10%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.
Enim kahanes kaupade import Saksamaalt (17 miljoni euro võrra), Suurbritanniast (13 miljoni euro võrra) ning Hiinast (10 miljoni euro võrra). Saksamaalt vähenes mineraalsete toodete (sealhulgas mootoriõli), Suurbritanniast mehaaniliste masinate ning Hiinast elektriseadmete sissevedu.
Samas suurenes enim kaupade import Leedust (10 miljoni euro võrra). Leedust veeti rohkem sisse mineraalseid tooteid (sealhulgas mootorikütus).
