Juuru vallavolikogu otsus: EI Rail Balticu ehitamisele
„Võttes arvesse ülaltoodu võimalikku negatiivset mõju Eesti riigile ja Juuru valla põliselanikele, Juuru Vallavolikogu otsustab öelda “EI” Rail Baltic’u raudteetrassi ehitamisele,“ seisab volikogu otsuses.
Lisaks on Juuru volikogu liikmed vastu muistsete asulakohtade väljakaevamistele, põhjavee veerežiimi kahjustamisele, geoloogiliste pinnavormide ja kaitsealuste liikide kasvukohtade hävitamisele, pärimuslike, looduslike ja miljööväärtuslike alade mõjutamisele, rohevõrgustiku ohustamisele, puhke- ja virgestusalade kasutuskõlbmatuks muutmisele, elu-, tootmis- ja ärimaade kasutusotstarbe lõpetamisele.
Ka oli volikogu seisukohal, et maakonnaplaneeringu mõistes on valitsus sekkunud planeeringuprotsessi ebaseaduslikult.
„Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. mai käesoleva aasta kabinetiistungi Rail Baltic’u raudteetrassi osas langetatud otsusest jätta võrdlusesse vaid trassialternatiivid 13A, B, C ja D ning võtta teadmiseks informatsioon eelistatuima Rail Baltic’u trassi osas Harju-, Pärnu- ja Raplamaal, on Juuru Vallavolikogu seisukohal, et vastavalt “Planeerimisseaduse” § 10 lg 3 korraldab maakonnaplaneeringu koostamist maavanem ja Rail Baltic’u raudtee trassikoridori asukoha määramise näol on kindlasti tegemist maakonnaplaneeringuga. Senised otsustused on tehtud seega maavanemate eest, eelistatuima trassi osas ei ole kohalikelt omavalitsustelt seisukohta võetud, trassialternatiivid on sisuliselt võrdlemata,“ seisab otsuses.
Võtteks aluseks 30.jaanuaril Rapla maavanema kirja Juuru Vallavalitsusele ja vallavolikogule, kus maavanem rõhutas: “Otsus eelistatud trassikoridori osas peab olema kaalutletud, mis tähendab seda, et arvesse tuleb võtta lisaks KSH ja tasuvus- teostatavusanalüüsi tulemustele ka erinevate institutsioonide sh kohalike omavalitsuste ja avalikkuse seisukohti”.
Juuru volikogu leidis, et järgitud ei ole “Planeerimisseaduse” sätteid, vaid on lähtutud pelgalt Vabariigi Valitsuse liikmete arvamustest.
„Ka Juuru Vallavolikogu 26.09.2013. a protokollilises otsuses on väljendatud seisukohta, et piisavalt ei ole kaalutud ja põhjendatud juba olemasolevate infrastruktuuri koridoride kasutamist Tallinn-Tartu-Valga ja Tallinn-Pärnu suunal, mis oleks kooskõlas heade planeerimispõhimõtetega,“ leidis volikogu 26. juuni otsuses.
„Oluline on märkida, et Vabariigi Valitsuse 29. mail 2014 toimunud kabinetiistungi otsuse kohaselt lõigataks läbi kaks Rapla maakonnale väga olulist peatselt lõplikult valmivat suurt puhke- ja virgestusala (Pirgu Terviserada ja Alesti järve kinnistu), mis trassikoridori läbimisega nendelt aladelt lõpetaks jäädavalt juba olemasolevad rajatised, rääkimata edasiarendamisest,“ seisis otsuses. „Jääb arusaamatuks, milleks ja kellele on vajalik inim- ja looduskeskkonna hinnaga rajada raudteed, mis meile teadaolevate andmete järgi ei suudaks tagada konkurentsi alternatiivsete kauba- ja reisijateveo liikidega kohalikus ega rahvusvahelises osas. Kui Rail Baltic’u trassi ehitatakse sooviga hetkelise majanduskasvu tagamiseks ja rahastatakse meie tulevaste põlvede arvelt, siis on see lühinägelik ja vastutustundetu plaan. Täna ei tea meist keegi, kas raudteetrassi ehitus läheb Eesti maksumaksjale sellise planeerimise juures kallimaks kaks või kolm korda, rääkimata võimalusest, et tekib järjekordne talumiskohustusega taristu, mida ei kasutata. Soovime ka rõhutada, et trassi ette jäävad mahalõhkumisele kuuluvad kodud ja põlismaastike pöördumatu kahjustamine jätaksid sügava haava maaomanike südamesse.“
