K-Rautakesko: ehitusturuga ei juhtu midagi halba
Kuigi käibelt jääb soomlaste K-Rautakesko Eesti kapitalil põhinevale Ehituse ABC-le alla, väljendab ettevõtte juht Alo Ivask ennast juba praegu kui turu konkurentsitu valitseja. Soomlased on otsustanud palgata parimad juhid, et kaupluste hulka ja läbimüüki suurendades tõusta Eesti turu valitsejaks. Väikesed poed kaovad enne, kui võitluseks panevad rinnad kokku suuremad müügiketid K-Rautakesko, Ehituse ABC ja Bauhofiks muudetud Ehituse Service.
Miks te hüppasite tõusuteed käivast aiandusärist langusohus ehituskaubandusse?
Ehitusäri areng on tõepoolest paar aastat aiandusest ees. Uude kohta kolides on esimene emotsioon “nüüd on mul suurem, valgem ja parem kodu“, kuid peagi tekib eestlastele omane privaatsuse vajadus, sest lagedale väljale ehitatud elamurajoonid seda kohe ei paku. Aed on inimesele nagu üks lisatuba ning aiandusäri aitab seal luua hubasust ja naabritest eraldatust.
Pealegi kasvab ka Rautakesko aiakaupade müük jõudsasti ning pöörame sellele harule pidevalt tähelepanu.
Ja ehitusvaldkond kasvab praegu samuti, ehkki varasemast aeglasemalt. Olen kindel, et pikas perspektiivis ei juhtu ehitusturuga midagi halba, sest inimeste soov oma elujärge parandada ei kao kuhugi.
Kuidas mõjus K-Rautakeskole see, kui tänavu hakkasid kinnisvarafirmad maaklerite arvu vähendama ja loobusid uute projektide alustamisest?
Majandusbuumi aastatel käis teenindustase igal pool alla. Kaubanduses juhtus tihtipeale, et klient ei leidnud klienditeenindajat ja kassasabas jõudsid päevalehe läbi lugeda. Tööle sai praktiliselt igaüks, kes uksest sisse astus. Praegusel hetkel on võimalik taas iga kliendiga personaalsemalt tegeleda ja seetõttu pole meil küll plaanis oma teenindajate arvu vähendada.
Milliseks kujuneb K-Rautakesko tänavuse aasta tulemus?
Kuna oleme börsiettevõte, siis ei saa ma arve öelda. Kuid üks on kindel: senine kasv on olnud varasemast palju suurem. Üheksa kuu aruandes oli kasvu võrreldes eelmise aastaga kolmandiku võrra, kuid aasta lõpp ei ole nii tormiline.
Mida olete teinud oma töötajate palkadega?
Kui sa tahad müügisaali asjatundlikku teenindajat, siis tuleb talle korralikult maksta. Oleme võtnud eesmärgiks maksta majandusharu keskmisest kõrgemat töötasu.
Kui suur on K-Rautakesko keskmine palk?
Kui Eesti keskmine töötasu jae- ja hulgikaubanduses on ligi 11 000 krooni, siis meie keskmine on sellest üle.
Rautakesko kuulub siis ettevõtete hulka, kes käsitavad üleüldist palgatõusu pigem positiivselt?
Positiivne on see, kui ettevõttel on võimalik motiveerida rohkem neid inimesi, kes loovad rohkem väärtust ja suudavad seda väärtust ka suurendada ehk ennast arendada. Ka edaspidi näeme võimalust pigem palkade diferentseerimises kui ühtlases tõstmises. Motivatsiooniskeem peab arvestama turusituatsiooni muutusi.
Spetsialiseeritud kaupluste müüjatel tundub praegu asjatundlikke nõuandeid rohkem jaguvat kui suurte kaubamajade saalitöötajatel. Kas teie teenindajad peavad uute kvaliteedinõuete järgi olema suutelised kliendile rohkem nõu andma?
Usun, et meie inimesed ei jää spetsialiseeritud kaupluste töötajatele eriti palju alla. Spetsialiseerunud kaupluse müüja üldine tase on võib-olla natuke kõrgem, sest ta peab valdama vaid kitsast lõiku.
Kuid meil pole põhjust oma teenindustaset häbeneda. TNS Emori tehtud ETI (Eesti teeninduse indeks) andmetel oleme oma teenindustasemelt EMT ja Nordea panga vahel 11. kohal. Järgmise ehitusmaterjalide müüja võib leida 20 kohta tagantpoolt.
Samas kõigub teeninduskoormus päevade lõikes mitmekordselt. Pole midagi imestada, kui laupäevasel tipptunnil on teenindajat raske leida.
Kuidas mõjutab teie müüki turu jahenemine?
Inimesed loevad praegu oma raha täpsemalt. Kuid hind on olnud oluline ka buumi ajal. Maja ehitamine on küllaltki suur kulu ja ehitades loetakse raha hoolikamalt kui toidupoes.
Kui näiteks valgustit ostetakse üksnes meeldimise pärast ja hinda vaatamata, siis kõige rohkem müüdava Fibo ehitusploki puhul hakkavad juba sendid mängima.
Kuidas mõjub keti laienemisele turu areng?
Oleme küll turuliider, aga kaupleme praegu ainult viie kauplusega. Avame järgmisel aastal uued kauplused Rakveres, Võrus ja Kuressaares. Konkurendid on võrgu palju rohkem laiali ajanud. Ehituse ABC-l ja Espakil on praegu üle Eesti kõige rohkem kauplusi. Bauhof töötab seitsme kauplusega ja laieneb edasi.
Kuidas mõjutab Bauhofi tegevust Eestis kavatsus minna välisturule?
Välisturule minek nõuab palju raha ja inimressurssi. Küsimus on, kuidas neil õnnestub häid inimesi ümber jagada ja juurde hankida. Rautakesko on Läänemere-äärsetes riikides oma lipud üles saanud. See võttis päris kaua aega ega olnud kerge. Ei usu, et see mõjutab nende konkurentsivõimet Eestis. Kui kauplus on püsti ja töötajad palgatud, siis on küsimus vaid juhtimises.
Mis saab kohalikest ehituskaupmeestest?
Neil läheb raskeks. Praegu on mitmed väiksemad tegijad ennast turul müügiks pakkunud. Kuid mõnevõrra ollakse hiljaks jäänud, sest suured ketid hakkavad ennast juba valmis saama. Inimene lihtsalt läheb oste tegema sinna, kus on talle mugavam. Klient otsustab kassast lahkudes, kui meeldiv tal oli ja kas ta tuleb tagasi.
Rakveres tekib kohe-kohe olukord, kus kolm suurt ehituskaupmeest piiravad linna iga sissesõidutee ääres sisse. Lisaks tegutseb kohalik Nurga pood, kes laiendab samuti oma müügipinda. Kes selle Nurga poe Rakveres siis alla neelab?
Usun, et Nurga poel hakkab esimesena kõige raskem. Siis paistab, kellel järgmisena see probleem tekib. Siin hakkavad mängima ostukeskkonna eelised ja teenindustase.
Praegu on veel kettidel võimalik midagi väikeste tegijate käest ära võtta. Kuid õige pea peab selguma, kes on kettidest omakorda kõige suurem tegija. Kui ühel hetkel on Võru või Valga suuruses linnas kolm-neli suurt tegijat, siis ega ükski neist seal eriti rõõmsalt tegutseda ei saa.
Tallinnas Peterburi maanteel olete kõigi konkurentidega ühel ristmikul koos. Kuidas see kombinatsioon toimib?
Meie kauplus on seal kõige vanem ja väiksem, mistõttu tegeleme seal paljuski lokaalsete kampaaniatega. Plussiks on see, et ehitusäri on sinna koondunud ja toob kliendid kokku. Kuid Lasnamäele peame lähiajal leidma uue, parema asukohaga lahenduse.
Millega kavatsete konkurentidest eristuda?
Kavatseme pakkuda rohkem ostuvõimalusi naistele ja hakata põhjalikumalt tegelema oma toodete brand’imisega.
Esimesena viime oma brand’id siseviimistlusse. Üks brand tuleb nimetuse all Cello, kus liidame omavahel terviklike stiilidena elutoa, vannitoa ja saunad ja kõik sinna kuuluva. Aasta lõpus, uue alguses tuleme välja eraldi kodulehega.
Poolnaljatamisi meeldib meil öelda nii, et meeste asi on meie poes kõik see, mis pannakse seina taha, ja kõik see, mis hakkab silma, jääb naiste otsustada. Valgustid, tapeedid, keraamilised plaadid on tinglikult naiste osakonnas. Uuena on meil sellel aastal müügil kodutekstiilid. Tööriistad, torud ja kinnitusvahendid on meesteosakonnas. Uus liikumine on kodusisustuse poole, nagu mööbel — lihtsamad toolid, lauad, riiulid.
Kas K-Rautakesko on Eestis esimene kaubakett, kes avab oma bensiinijaamade võrgu?
Meil on oma valdkondades piisavalt arenguruumi. Enne bensiinijaama kallale minekut liigume lisateenuste pakkumise poole. Meie jõuame pisiremondi- ja paigaldusteenusteni juba järgmisel aastal. Kui ostad meie käest WC-poti või kamina, siis teeme lähitulevikus ära ka lihtsamad paigaldustööd. Kasutame selleks koostööpartnereid.
Kes on teie koostööpartnerid?
Seda ei saa ma praegu veel öelda.
Mis seisus on kaubamärgivaidlus K-Raua ACE-ga?
Praegu on hagid mõlemalt poolt sees. K-Raua kaubamärgi registreeris Eestis isik, kes oli Soomes meie kaubamärgiga seotud. Selle taga oli pahatahtlik rahateenimise skeem.
Kas teil on mõttekas oma kaubamärki Eestis uuesti muuta?
See on põhimõtte küsimus. Kontsern kasutab K-Rauta kaubamärki, meie Eestis kasutame ainsana K-Rautakesko nime. Puht rahaliselt on nime uuesti muutmine muidugi kulukas, kuid kõike ei saa mõõta üksnes rahas.
