“Viimane makse oli reedel ja alles täna (kolmapäeval – toim.) hakkasid laekuma laupäevased rahad. Mul oli seal kinni ligi 20 000 krooni, aga kujutan ette, et Eesti peale võis see summa kokku olla pool miljardit,” ütles Tartus kõrtsi Zavood omanik Mario Pizzolanti.

“Kui tehakse kaardimakse, siis üldjuhul järgmise päeva lõunast on see raha arve peal, aga nüüd nad hoidsid neli päeva raha kinni,” pahandas ta. Pizzolanti lisas, et makseviivitus häiris tugevalt tavapärast tööd ja tekitas väikese likviidsusprobleemi.

“Kui sul on ikka kaardimaksed 40% käibest nagu mul baaris, siis selline viivitus tekitab augu küll.”

Pizzolanti kaalub ka viivituse eest hüvituse nõudmist, kuna tema firma maksab kaardikeskusele 1,6% vahendustasu. Hüvitise asjus soovitas kaardikeskus pöörduda otse kliendi panga poole.

Raha liikumist pidurdanud pankade kaardikeskusese tegevjuhi Raivo Tinni sõnul oli maksehäire põhjuseks inimlik eksimus.

“Kliiringu (kaardimaksete töötlemine – toim.) tegemine hilines ja selle põhjustas põhimõtteliselt inimlik eksimus. Indekseeriti ühte andmebaasi ja see võttis lihtsalt liiga palju aega ja takistas kliiringu käivitamist,” selgitas ta. “Nädalavahetuse failid, mis muidu oleksime üle andnud esmaspäeval, andsime üle teisipäeval. Ilmselt oli seeläbi ka pankadel omakorda probleeme, sest tulid nii nädalavahetuse kui ka esmaspäeva tehingud ja töötlemine võtab ka aega,” lisas Tinn. Ta meenutas, et viimane kliiringu hilinemine oli möödunud aastal, kuid siis vaid tunniajane ja kaupmeestele makseid ei mõjutanud. Sel korral oli tegemist esimese tõsise viivitusega.

Ühispanga avalike suhete juhi Evelin Allase sõnul oli osa klientide igapäevane töörutiin häiritud. “Kliendid pöördusid panka, mistõttu pangatöötajatel tuli selgitada tekkinud olukorda.”