Kaardimaksed ei toiminud eelmisel poolaastal kokku üle 13 tunni
Kaardimaksete süsteemis oli Eesti Panga andmetel 2015. aasta esimese poole jooksul kuus sellist intsidenti, mis tõid kaasa teenustaseme languse. Lisaks on olnud ka lühiajalisemaid, alla kümne minuti kestvaid tõrkeid, seisis keskpanga blogis.
Ööpäevaringselt ning seitse päeva nädalas toimivas süsteemis oli kaardimaksete autoriseerimine häiritud poole aasta jooksul 13 tundi ja 8 minutit.
Tipptunnil ehk äripäeval vahemikus 12.00 - 19.00 tehakse Eestis umbkaudu 1000 kaarditehingut minutis.
Kaardimaksete süsteemi töökindlus oli 2014. aastal 100%, käesoleva aasta esimesel poolel toimis süsteem tipptundidel 99,9%, päevasel ajal 99,7% ning öisel ajal 100%.
Viimane paljusid kaardiomanikke puudutanud kaardimakse tõrge oli 23. septembril 2015. See oli topeltkannete tõrge, mil Nets Estonia saatis pankadele ühe varasema päeva maksete faili ekslikult kaks korda.
2015. aastal on olnud kaks sellist intsidenti, mille mõju on olnud suur. Kõige rohkem häiris raharinglust 19.–20. mail Nets Estonia kaardisüsteemis tekkinud tehniline andmebaasi tõrge.
"Võiks arvata, et kui keeruline ühe infosüsteemi tööshoidmine ikka olla saab: infosüsteemi back-up-lahendused, andmetest tehtavad tagavarakoopiad, kulunud detailide või aegunud tarkvara oskuslik väljavahetamine, korralikud taasteplaanid ja tõhusad testid peaksid ju aitama tagada süsteemide tõrgeteta töö. Keskpanga poolelt võin Nets Estonia kaardisüsteemi järelevaatajana kinnitada, et nii see enamasti ongi," ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Airi Uiboaid.
Seetõttu võttis Eesti Pank Nets Estonia hallatava kaardisüsteemi selle aasta algusest järelevaatamisele. Mis on järelevaatamine ja kuidas erineb see järelevalvest? Järelevalve tegijal on õigus teha ettekirjutusi, samas kui järelevaatajal on õigus anda soovitusi.
