Kaevandamiskeeld võib põhjustada Kiviõlis sotsiaalse katastroofi
Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel maaomanikega põlevkivi kaevandamisõiguste pärast kohut käiv Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas reedel kohtule määruskaebuse, milles palub kohtul tühistada esmase õiguskaitsena kehtestatud kaevandamiskeelu, sest vastasel korral on toorainepuuduse tõttu vältimatu põlevkiviõli tootmise lõpp Kiviõlis ja tuhandeid inimesi ning mitut kohalikku omavalitsust hõlmav sotsiaalne katastroof Ida-Virumaal, teatas Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse liige Robert Karpelin.
Karpelini sõnul põhjendab ettevõte oma taotlust sellega, et kuna kavandatud põlevkivi kaevandamine hakkaks toimuma ainult riigile kuuluval maal või maal, millise omanikud on andnud õiguse kaevandamiseks, siis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei saa oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud maaomanik Nikolai Reismani huvid kohtumenetluse jooksul pöördumatult kahjustatud, sest tema kinnistud ei asu kaevandamisalal ja need ei saa kaevandamise tulemusena muutuda kasutamis-kõlbmatuks.
Robert Karpelin rõhutas, et Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) hinnangul ei ole kohus seni arvestanud avalikku huvi ega kolmanda isiku õigusi. “Vastasel juhul ei saaks ju kohus asuda seisukohale, et kaevandamise vastu oleva maaomaniku huvid kaaluvad üles kahe omavalitsuse (Kiviõli linna, Sonda valla) demograafilise ning sotsiaal-majandusliku katastroofi, kohalike omavalitsusüksuste ja riigi maksutulu olulise vähenemise, enam kui pooletuhande inimese töötuks jäämise, soojusenergia olulise hinnatõusu jms kaevandamise keelamise negatiivsed tagajärjed avalikkusele, “ märkis Karpelin.
“Tänase seisuga on selge, et juhul kui ettevõte ei saa asuda põlevkivi kaevandama Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel, lõppeb meil tooraine ligikaudu kuu aja pärast ja oleme sunnitud põlevkiviõli tootmise lõpetama ja töötajad koondama,” selgitas Karpelin olukorda. Probleemi teeb ettevõtte jaoks eriti kriitiliseks asjaolu, et alternatiivne põlevkivitarnija – Eesti Energia Kaevandused – on KKT-le teatanud, et nad ei suuda tagada ettevõttes õlitootmise jätkamiseks kuus minimaalselt vajaliku 40 000 tonni suuretükilise põlevkivi tarnet.
24. märtsil esitas Kiviõli Keemiatööstus ettevõtte usaldusisikule Viive Kravinskile ning Eesti Töötukassa keskkontorile ja Kiviõli büroole töötajate informeerimise teate töölepingute kollektiivsest ülesütlemisest alates 1. maist. Selle kohaselt on KKT sunnitud töölepingud kollektiivselt üles ütlema 656 töötajaga seoses kohtumääruse alusel kaevandamise keelamisega.
Karpelini sõnul tabab õlitööstuse seiskumine kõige raskemalt Kiviõli linna. “2011.a märtsi alguses oli Kiviõlis 504 töötut ja kui KKT töö seiskub ning töötajad koondatakse, siis lisandub täiendavalt 401 töötut, mis kokku moodustab ca 23 % Kiviõli tööealisest elanikkonnast. Lisaks on KKT osa Kiviõli linna tulumaksu laekumisest ca 15 %. Ka Kiviõli linna soojusenergiaga varustav AS Kiviõli Soojus ostab valdava enamuse (80-85 %) soojusenergiat KKT-lt. Kui KKT lõpetab AS-i Kiviõli Soojus soojusenergiaga varustamise, tähendab see AS-le Kiviõli Soojus, et kogu soojusenergia tuleb toota gaasiküttel, milline toob kaasa küttehinna kasvu ligi 50 % ning seoses kohalike tarbijate madala maksevõimega võivad tekkida finantsprobleemid.”
Sonda valla puhul moodustavad maavara kaevandamisõigusest saadavad tasud üle 30 % valla eelarve tuludest ning sellise tuluallika järsk kadumine võib viia vallas töötava kahe lasteaia ja põhikooli sulgemiseni.
Kolmas probleemide ette sattuv omavalitsus on Karpelini sõnul Kohtla-Järve linn, sest KKT-s töötab praegu 133 Kohtla-Järve elanikku, kes jäävad kaevandamise keelamisel töötuks ning kellega töölepingute lõpetamisel jääb linna eelarvesse laekumata igakuiselt ca 23,600.00 EUR tulumaksu.
Ettevõtte seiskumisel jäävad ka riigil olulised maksutulud saamata – eelmisel aastal maksis KKT riigile maksusid (ettevõtte tulumaks, kogumispension, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, üksikisiku tulumaks, ressursitasud, saastemaksud, aktsiisimaks, maamaks, raskeveokimaks) kogusummas 4 237 113 eurot (66,3 miljonit krooni). Saamatajäänud tulule lisanduvad ka täiendavad sotsiaalkulud töötu abirahade, toimetulekutoetuste ja teiste abirahade näol.
