õppinud töömehed suudavad puurkaevu rajada igal aastaajal ilmast sõltumata; takistab vaid kolmekümnekraadine ja käredam pakane.
1951. aastast kaevude puurimisega tegeleva ehitusfirma EMV puurimistööde osakonna juhataja Matti Korsten ütles, et kaevu rajamisel ei saa rääkida keskmise hinnaga keskmisest puurkaevust. Kaevu hind sõltub nii soovitud veekogusest, kaevu asukohast kui ka selle ehitustasemest.
"Tellija, kes küsib mitme firma hinnapakkumist, ei suuda alati mõista, miks need erinevad," rääkis ta. "Kuna kõik firmad ei suuda või ei taha teha kaevu juures kogu tehnoloogilist tsüklit, võivad poolikut tööd tegevad firmad ka madalamat hinda pakkuda."
Korsten nentis, et silma järgi on võimalik hinnata vee-edastusseadmete kvaliteeti, kuid puurkaevu headust tervikuna pole tellijal kuigi lihtne kindlaks määrata. "Kõige tähtsam on vahest see, et firmat usaldataks."
Augu puurimisele peab kaevu tellimisel kindlasti järgnema puhastus ja proovipumpamine, mille käigus kaevu töötav osa puhastatakse mehaanilistest lisanditest kuni vee täieliku selgimiseni. "Proovipumpamise käigus määratakse ka kaevu ekspluatatsiooni parameetrid ja vee kvaliteet," ütles ta.
Kaevu ehitamine tuleb kooskõlastada
Kaevu rajada sooviv inimene peab oma plaani kooskõlastama maakonna tervisekaitse talitusega, maakonna looduskaitse talitusega ja maa valdajaga, kelleks üldjuhul on kohapealne vallavalitsus. Puurimiseks vajaliku lõpliku loa annab Eesti Geoloogiakeskus.
"Raske on täita aastaringseks kasutamiseks ümber ehitatavate aianduskooperatiivi suvilate elanike kaevusoove, kuna seal pole veeprobleem lahendatud," ütles Korsten. "Kõik ühistu liikmed ei saa ühekaupa oma vaavarustust korraldada, kuna puurkaevu ümber peab jääma vähemalt kolmekümnemeetrise diameetriga sanitaarkaitsetsoon, kus ei tohi olla mingeid rajatisi, mis pole otseselt veevarustusega seotud."
Praeguste maahindade juures oleks Korstna hinnangul otstarbekam rajada üks keskne puurkaev ning korralik veetrass, mis viiks vee iga tarbijani.
Korsten ütles, et tuhandete või kümnete tuhandete elanikega linnades pole puurkaevu rajamine liiga kallis. "Kui tegemist on maakoha hajutatud taludega, tekib tellijatel kindlasti mingi maksujõu piir," nentis ta. "Säärasel juhul võiks puurkaevu asemel tellida näiteks shahtkaevu. Lõuna-Eestis lubaksid shahtkaevud vett hankida palju väiksemate kulutustega. Paraku pole Eestis ametlikku firmat, mis tegeleks nende rajamisega."
Halb kaev võib terve linna veeta jätta
Eestis kehtiv juhend sätestab täpselt, milliseid töid, kuidas ja millises järjekorras tuleb kaevu puurimisel teha. "Kui osa töid tegemata jätta, saab tarbija märkimisväärsel= t odavama kaevu," ütles Korsten. "Kuna kaevu tahetakse kasutada aastakümneid, on oluline kvaliteedi püsimine. Kaevu juures tagavad headuse õigesti valitud asukoht, veehorisont ja korralik sanitaarkaitsetsoon."
Korsten ütles, et Virumaal on põhjavee seisund kaevanduste ja keemiakombinaadi töö tõttu väga halb. Seepärast on oluline ehitada kaevud kvaliteetselt, et reostus ei leviks.
"Maa ülemises osas olev reostus võib nii vigaste puurkaevude kui uute puuraukude kaudu levida sügavamale," selgitas ta. "Praegu on Kohtla-Järve piirkonnas vaid üks veehorisont, kust saab puhast joogivett. Kui seal peaks halva töö tõttu reostus sügavamale levima, satub terve linn väga suurde veepuudusesse."
Kaevud pole ainus tegevusala
Aktsiaseltsi EMV peadirektor Enn Vaher ütles, et EMV suudab pakkuda peaaegu kõiki ehitusel vajalikke alltöövõtu liike, välja arvatud elektritööd.
Firmas töötab umbes 700 inimest, ning eelmise aasta ehitustööde käive oli 161 miljonit krooni. Eraettevõttena tegutseva EMV 340 aktsionärist suurem osa on firma töötajad.
EMV tegutseb Eesti suurimal puhastusseadmete ehitusel Paljassaares. üks osakond, mis valmistub sadamate rekonstrueerimiseks, töötab praegu Paldiskis. EMV viimaste aastate suurimad objektid on olnud Paljassaare heitvetepuhastusseadmed, Nissani autoteeninduskeskus Tallinnas Peterburi maanteel ja Tallinnas kerkiv lennujuhtimiskeskus.
