Maailma rahandusorganisatsioonide lubadused vältida 1995. aasta Mehhiko valuutakriisi kordumist mujal maades ei täitunud.
Aasia valuutakriisi vallandas Tai keskpanga 2. juuli otsus lasta bahti kurss vabaks. Sellele järgnes Filipiinide keskpanga otsus vabastada oma valuuta kurss ning seejärel tegi sama otsuse Indoneesia.
Peale Tai bahti on viimaste kuude jooksul olnud tuleva surve all ka Filipiinide peeso, Malaisia ringgit, Indoneesia ruupia ja isegi Singapuri dollar ning nüüd ähvardab kriis laieneda Lõuna-Koreasse.
Teisipäeval kukkus Lõuna-Korea von rekordiliselt madala 909,52 vonini dollari vastu.
Analüütikute sõnul vallandus Aasias niinimetatud doominoefekt, mis tõmbas Tai ja Filipiinide valuutade järel alla ka teiste valuutade kursid.
Turumajandus osutus liig karmiks
Viimastel aastatel väga eduka kasvu läbi teinud regioon on õppinud vabaturu karmust. Kagu-Aasia riigid on kulutanud praeguseks oma nappidest valuuutareservidest vähemalt 30 miljardit dollarit, et peatada valuutade kiire kukkumine. Vähem kui kahe kuuga on Tai baht kukkunud dollari suhtes 23, Filipiinide peeso 14, Indoneesia ruupia 20 ning Malaisia ringgit 12 protsenti.
Kriis valuutaturgudel on vallandanud languse ka väärtpaberiturgudel ning kohalike valuutade toetamiseks tõstetud valuutakursid ähvardavad pärssida majanduskasvu.
Kagu-Aasia valuutade kukkumisel on ka positiivne külg, sest see muudab ekspordi odavamaks ning Aasia kaubad konkurentsivõimelisemaks. Samas viib odav valuuta üles impordihinnad regioonis, mis sõltub suuresti sisseveetavast energiast.
Tai valitsus on praeguseks alandanud oma majanduskasvu prognoose ning firmadel on suuri raskusi maksta tagasi tõusuaastatel odavalt võetud võlad, mida firmadel on kokku umbes 80 miljardit dollarit.
Viimased kümmekond aastat 8-protsendilise juurdekasvutempoga edasi liikunud Tai valitsus loodab optimistlikult hoida vähemalt 3-4-protsendilist majanduskasvu nii sellel kui järgmisel aastal.
Valuutakriis on hävitanud süsteemi, mis mängis olulist rolli nende majandusedus. Regiooni rahandusametnikud kasutasid kõrgeid intressismäärasid, et hoida oma valuutad kunstlikult seotud dollariga. Tai puhul kestis selline olukord 12 aastat. See muutis investeeringud regiooni tulusaks, sest investorid said tulu kõrgetelt intressimääradelt, ilma et oleksid pidanud muretsema valuutariski pärast.
Välisvaluuta ulatuslik sissevool
Välisvaluuta ulatuslik ja kiire sissevool pani aluse kiirele majanduskasvule, kuid firmade võlad kasvasid ning kapitaliküllus viis üles kinnisvara hinnad.
Kui majanduskasv aeglustus, ei suutnud paljud kompaniid oma võlgu tasuda. Tai valitsus oli hiljuti sunnitud sulgema riigi 91 finantskompaniist 58, sest neil oli koormaks halbu võlgu kokku 20 miljardi dollari suuruses summas.
Vaid mõne kuuga on valuutakriis muutnud Tai Kagu-Aasia tiigerriigist majandusõpikusse sobivaks valuutakriisi näidisjuhtumiks.
Analüütikute hinnangul on Tai finantsprobleemide peamine põhjus valuutakursipoliitika, mis hoidis bahti seotuna dollariga. Analüütikute hinnangul oli just jäik seotus dollariga ajal, mil USA valuuta tugevnes järsult regiooni võimsaima majandusega riigi Jaapani valuuta vastu, põhjuseks suvisele kriisile Aasia valuutaturgudel.
Tai bahti kursilangus ei ole veel peatunud. Baht lõpetas möödunud nädala rekordiliselt madalal tasemel dollari suhtes, langedes esmakordselt alla 33 bahti piiri 33,30 bahtini dollari suhtes.
IMF kiitis möödunud nädala keskel heaks 16,7 miljardi dollarilise abipaketi Taile, millest neli miljardit paneb välja fond ise ning ülejäänud 12,7 miljardit dollarit annavad Jaapan, Austraalia, Hiina, Hongkong, Malaisia, Singapur, Indoneesia, Lõuna-Korea ning Maailmapank ja Aasia Arengupank.
Appi tuli "debiilik" Soros
Abi tuli sellel nädalal ka kõige vähemtõenäolisest allikast - USA finatsistilt George Sorosilt, keda Malaisia peaminister Mahathir Mohamad on nimetanud "debiilikuks" ja kurjategijaks ning süüdistanud riigi finantskriisi paiskamises.
Soros ütles, et Aasia turud peaksid varsti stabiliseeruma ning kriis peaks lõppema. Soros märkis, et ostis hiljaaegu Indonesia ruupiat ning et need, kes teevad praegu panuse Kagu-Aasia valuutade edasisele kukkumisele, mingit kasumit ei saa.
1995. aastal tabas Mehhikot valuutakriis, mida nimetati 21. sajandi esimeseks finantskriisiks. Siis tõotasid mõjuvõimsate rahvusvaheliste rahandusorganisatsioonide juhid, et teevad kõik selleks, et vältida uue ühest riigist teise kanduva ning tervet regiooni haarava kriisi kordumist.
MARE KIRSS
