Kagu-Eestis on liinivargused vähenenud
ASi Kagu-Eesti Elekter andmetel ulatus juunis energiafirmale liinivargustega tekitatud kahju 120.805 kroonini, kusjuures kõik vargused olid toime pandud Põlvamaal. Veel mais oli liinivaraste tekitatud kahju Võru-, Valga- ja Põlvamaal ühtekokku 466.405 krooni.
"Minu arvates vargad praegu puhkavad, samuti olen kuulnud, et neil käib tegevuse ümberhäälestamine," ütles ETAle Kagu-Eesti Elektri direktor Leander Konks. "Ma ei usu, et vargusi oleks vähendanud uus seaduseparandus, mis keelas kaabli kokkuostu.''
Riigikogus 12. juunil vastu võetud jäätmeseaduse muudatused keelavad kuni 2004. aastani vasest või alumiiniumist elektrijuhtme või kaabli kokkuostu. Samuti keelab seadusemuudatus elektrikaabli hoidmise kokkuostukohas. Seaduse rikkumise eest võib oodata kuni poole miljoni krooni suurune trahv.
Tegemist on sellel aastal juba teise jäätmeseaduse muudatusega. Riigikogu võttis 17. jaanuaril vastu metallijäätmete kokkuostu reguleerivate jäätmeseaduse ja riigilõivuseaduse täiendamise seaduse, mille kohaselt peab kokkuostja vormistama müüjaga ostu-müügi akti ning arveldamine peab ostja ja müüja vahel hakkama toimuma pangakontode kaudu.
Metalli kokkuostja peab samuti hankima 20.000 krooni maksva jäätmeloa, milleks on tarvis politsei soovitust.
Selle paranduse mõju hindasid spetsialistid kesiseks, kuna mais, mil metalli kokkuost pidi toimuma täielikult uue korra kohaselt, kasvas liinivarguste arv kolmes Kagu-Eesti maakonnas vastupidiselt ootustele hüppeliselt.
Samas on metallivargused Kagu-Eestis võrreldes aasta algusega siiski vähenenud. Tänavu jaanuaris tekitasid liinivargad ainuüksi Põlvamaal üle 700.000 krooni kahju.
Elektriliinivargused said hoo sisse 1999. aasta sügisel, mil Riigikogu võttis vastu jäätmeseaduse, mis oluliselt liberaliseeris metallikokkuostu. Kui 1998. aastal registreeris politsei üle Eesti 222 metallivargust, siis 1999. aastal 2763.
Liinivargustega tekitatud kahju Eesti Energiale ulatus mullu üle 30 miljoni krooni. Kagu-Eestis oli vastav summa 12,2 miljonit.
