NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
28.07.2018 09:29
Kinga saab alati anda ja milleks töö ohutus? Selline on Eesti tüüpiline mõtlemismall, mille tõttu on meil õnnetuste arv väga suur!
Anonüümne kommentaar
28.07.2018 10:01
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "TAFF" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
28.07.2018 10:06
Õmblusvabrikutes sama teema. Müra, poollagunenud töötoolid, alla miinimumi tükitööhinnad, et mugav oleks miinimumpalka arvutada. Et veidigi midagi teenida, kaovad köik puhkepausid töö tegemiseks, näpistatakse ka lõunapause.Töötajad tulevad varem tööle,kes üle miinimumpalga tahavad teenida. Tähtajad on pidevalt kukil, rabatakse ka puudujate töö ära teha. Tööandja on rahul, töötaja aga kukub kodus pikali. Seljavalu tahab ära tappa.
    28.07.2018 11:12
    eksole, millegipärast ei vaata ülemus et kui ta isegi ei istuks vabal ajal sellise tooli peal, miks peaks keegi sellisel toolil rasket tööd tegema.

    arusaamatu miks te tahate töötada alla miinimumi. tööandja maksab sellist palka sest rohkem ei taheta. ja kui ta ei suuda rohkem maksta, pangu pillid kotti.
28.07.2018 10:43
Selle juhtumil oli tööpäeva pikkus 8 aga praegu enamasti 12 tundi ,millal ükskord hakatakse tervisele panustama
28.07.2018 11:56
Kui ise oma õiguste eest mitte seista, ei tee seda keegi teine. Meie viimase aja sündmuste taustal tuleb meelde see, et postsovjetlik periood algas Ukrainas suure söekaevurite streigiga. Eestis jääb sarnastest asjadest meelde vaid Töökollektiivide Ühendnõukogusse kuulujate (laiemalt tuntud Interrinde esindajatena) streigiplaanid.

Võibolla ka just sellise asja pärast on streikimine ja oma õiguste eest seismine eesti töötajale sügavama alateadlikkuse tasandil võõrastav ja ollakse (oma kodumaa nimel?) kõigeks valmis? Selle aasta kevadel ühes tapamajas toimunud streigiüritus oli väike tagasihoidlik katse midagi muuta, aga isegi selle suunas vallandus trollide rünnak.

Kui on tahtmist tõeliselt põhjamaiseks väärikaks riigiks saada, tuleb õppida ka enda õiguste eest seisma. Näiteks Soomes on kõik töösturid alati kabuhirmus, kui transporditöötajate ametühingu poolel kasvõi poole sõnaga midagi streigiteemalist mainitakse, sest nad teavad, et kogu nende eksport jääb koheselt seisma.

Tänapäevase normaalseid töösuhteid sisaldava ühiskonna ja postfeodaalse poolorjandusliku korralduse vahe on just nimelt sellessamas pisiasjas - kas tööandjal tuleb oma omavoli pärast karta või ei.

Kuidas Thomas Jefferson kunagi vabaduse ja diktatuuri erinevuse kohta väljendus? Tasuks ehk see meelde tuletada...
Anonüümne kommentaar
28.07.2018 13:06
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "jkkj" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
28.07.2018 16:54
Lõpuks saadab perearst rumala või halastamatult hoolimatu töökorraldusega end valutama töötanud inimese psühhiaatri vastuvõtule, et seegi kannatajal midagi leiaks ja talle veidi suurema töövõimekaotuse pensioni võimaldaks.
Oli aeg, mil mikroskeeme veel käsitsi joodeti. Jaapan võimaldas neidudel teha seda tasuvat tööd kaks aastat ja vahetas nad siis uute vastu. NL nimetas seda kapitalistlikuks nöörimiseks ja võimaldas oma naistel joota mikroskeeme binokulaarse mikroskoobi all nii kaua kui naised sel tasuval tööl käia soovisid.
Enamus naisi kurtis tervist rikkuvate töötingimuste üle, aga ei lahkunud, sest teenis rohkem kui ülikooliõppejõud.
Püsivalt oma haiguste ja valu peale mõtlevad naised jootsid mikroskeeme nii, et ainult 3 protsenti neist sobis kosmosetehnikas kasutada. Väikeste vigadega mikroskeemid läksid kasutamisele olmeelektroonikas. Otsitagu siit põhjust, miks NL olmeelektroonika ei olnud konkurentsis.
Asjad paranesid, kui robootika töö naistelt üle võttis. Jaapanis kõigepealt.
Ka meie juhtumil teevad naised jõutööd, mis Rootsis oli juba 25 aastat tagasi seadmetele usaldatud.
(Eestis on ikka veel suuri lautu, kus lüpsjad käivad tööl kaks korda päevas - varahommikul ja pärastlõunal. Vastavalt nad peavad seadma oma une kahele korrale ööpäevas. Kui midagi juhtub, on nad tööst ilma ja puuduva töövõimega. Elukoha lähiümbruses nad tööd ei leia. Unerohuga nende unehäiret ravida ei saa!
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega