ANALüüTIK VILLU ZIRNASK
Põhimõtteliselt kõiki tootjaid ja teenindajaid ühevõrra puudutama pidav käibemks paneb tegelikkuses ühed ettevõtjad halvemasse olukorda kui teised.
Nii on näiteks lugu korduvkasutuses olevat taarat kasutavate ettevõtetega. Probleem puudutab enamikku toidukauplustest, suurendades märgatavalt nende ärikulusid.
Praegu on korduvkasutusega taara käive maksuvaba. üldiselt on levinud arusaam, nagu oleks maksuvabadus ettevõtjale alati kasulik. Kui tulumaksu puhul peab see arusaam enamasti paika, on käibemaksuga lugu teisiti. Jaekaubanduse Liidu andmetel ei ole haruldane, et taara maksuvaba käive vähendab toidukaupluse müügitulusid paarkümmend protsenti.
Ettevõtja maksab käibemaksu vaid tema poolt kaubale lisatud väärtuselt. Seega peab ettevõtja maksuametile maksma ostjatelt võetud ja hankijatelt ostetud kaupade ja teenuste hinnas sisaldunud käibemaksu vahe - maksusumma leidmiseks tuleb saadud käibemaksust maha arvata makstud käibemaks.
Maksusumma leidmiseks juhul, kui osa käibest on maksuvaba, tuleb kõigepealt leida maksustava käibe osatähtsus firma kogukäibest. Ostjatelt saadud käibemaksust saab seejärel maha arvata vaid proportsionaalse osa tarnijate kauba hinnas sisaldunud käibemaksust. (Kui maksustatava käibe osatähtsus kogukäibes on 90 protsenti, võib ettevõte oma ostjatelt saadud käibemaksust maha arvata 90 protsenti hankijatele makstud käibemaksust.)
Proportsiooni kasutamine põhineb eeldusel, et nii maksustatud kui maksuvaba käibe tekitamisest võtavad võrdselt osa kõik sisseostetud kaubad ja teenused. üldiselt on selline eeldus loogiline, kuid antud juhul ei pea ta päriselt paika.
Kaupluste hinnangul võtavad taarakäibe tekitamisest osa ostetud teenused (üür, elekter, veoteenus jms), ostetud kaubad aga mitte. Head raamatupidamistava järgides võiks korduvkasutusega kasttaara liikumise üldse käibeks lugemata jätta.
Taarakäibe maksustamise osas puudub praegu ühtne seisukoht ka maksuametil endal. Jaekaubanduse Liidu tegevdirektori Meelis Randmaa sõnul on maksuamet soovitanud kauplustel pöörduda kohalikesse maksuametitesse ja taotleda erandi tegemist ehk luba arvestada kaupade eest hankijatele makstud käibemaksu täies ulatuses, mitte proportsionaalselt.
Mõnedele kauplustele on seda ka lubatud, kuid vahel on ühesuguse taotlusega maksuameti poole pöördunud ettevõtted saanud erinevaid vastuseid isegi ühe piirkondliku maksuameti piires. Ebamäärse olukorra püsimine loob ebaseadusliku lisateenistuse võimalusi maksuametnikele, mis ei tohiks küll maksuseaduse eesmärk olla.
Maksuprobleemide kõrval moonutab taara liikumise arvestamine käibesse üldist pilti jaekaubandusest: taara liigub hankija ja kaupluse vahel kuu jooksul kümneid kordi, suurendades kunstlikult jaekaubanduse brutokäibe näitajaid.
Jaekaubanduse käibemaksuprobleem on hoiatav näide ka poliitikutele, kes armastavad vahel mõnedele elualadele maksudest vabastamist nõuda. Eriti käibemaksu puhul tuleks see enne põhjalikult läbi mõelda, et maksust vabastamine hoopis kahju ei tooks.
