Kaitseministeeriumi haldusalast ei ole praeguse seisuga teateid krüpteeriva lunavara leviku või sellega nakatumise kohta. "Nagu Microsoft on teatanud, on selle nõrkuse parandamiseks publitseeritud turvapaik 14. märtsil. Kasutame ajakohast tarkvara terves haldusalas," teatas ministeerium Ärilehele.

Rünnakud pole tabanud ka Eesti Panka. "Jälgime hoolikalt oma IT-süsteemide turvalisust, kuid antud rünne pole Eesti Panka puudutanud," ütles panga avalike suhete juht Viljar Rääsk.

Vene viirusetõrjefirma Kaspersky aprillikuises raportis märgiti Eesti Panka ühena 150st Põhja-Korea häkkerite võimalikust sihtmärgist. Poola finantsinspektsiooni veebilehele smugeldatud pahavara analüüsides leidsid Kaspersky uurijad, et see oli mõeldud nakatama vaid teatud IP-aadresse, mille kasutajad veebilehte külastasid. 150 IP-aadressi seas oli ka Eesti Panga oma, samuti näiteks Brasiilia, Tšiili, Mehhiko ja Venezuela keskpankade ja Maailmapanga aadressid.

Reedel korraldati tohutu ulatusega küberrünnak, kus nn lunavara nakatas üle 125 000 arvutisüsteemi üle kogu maailma. Teateid rünnakute kohta tuli rohkem kui 100 riigist, sh Hispaaniast, Itaaliast, Suurbritanniast, Saksamaalt, Venemaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) teatel ei täheldatud Eestis krüptolunavara levikut ja Eesti arvutisüsteemid jäid rünnakust puutumata.

Euroopa Liidu korrakaitseagentuuri Europol teatel oli küberrünnakute laine pretsedenditu. Agentuur alustas nädalavahetusel koostööd rünnaku alla jäänud riikide ja ettevõtetega, et vähendada ohtu, anda ohvritele abi ja selgitada välja, kes oli rünnaku taga. Seni pole ründajaid tabatud.