Seminaril "Teadmistepõhine Eesti – kuidas sinna jõuda?" sõnas Kallas, et oluline on fookus ja prioriteedid.

"Me ei saa Eestis raha paremale ja vasakule külvata, küll aga on Eestis valdkondi, kus meil on võimalik saada maailmas number üheks ja siin ongi küsimus prioritiseerimises," ütles Kallas.

Ta tõi näiteks soomlased. "Kogu puidutehnoloogiaalane intellektuaal on nende käes, nad on selgelt oma fookuse sinna pannud ja on selles ka liidrid," märkis ta.

Temaga nõustus ka Tartu Ülikooli geneetik Lili Milan, kes sõnas: "Selleks, et meil oleks kümne aasta pärast näiteks geenitehnoloogias midagi uut ette näidata, peab meil olema kindlustunne, et raha on olemas. Me ei tea veel, mis see uuendus on, aga meil on vaja laiemalt raha investeerida."

Selle positsiooniga ei nõustunud aga Swedbanki juht Robert Kitt, kes ütles, et tehnoloogiline progress ei küsi, milline on rahastamise tsükkel. "Progress juhtub siis, kui ta juhtub. Sellist programmeeritud lähenemist ei saa teha, et kolme aasta pärast jõuame selle avastuseni ja siis järgmiseni. See on nagu autoga sõitmine läbi tahavaatepeegli," ütles ta ja lisas, et poliitikud ei saa riiklike prioriteete niiviisi kehtestada.