Kaja Kallas: ühised suunised aitavad Euroopa firmadel USA platvormidega konkureerida
Eelmisel nädalal arutati Euroopa parlamendis toimunud seminaril jagamismajanduse kasvu ja võimaluste üle. Euroopa Komisjon on loonud suunised, et vähendada ebakindlust uute ärimudelite killustatuse osas. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon liige Kaja Kallase sõnul on mõte see, et ei oleks erinevaid lähenemisi. „Kui on suured ideed, mis inimestele meeldivad, siis tuleb leida ühtne lahendus.“
„USA firmadel on praegu paremad võimalused turul läbi lüüa, sest nad saavad kodumaal laieneda ja alles siis tulla edasi Euroopasse, kus peavad võitlema fragmenteeritud turgudega. Euroopa firmadel on keerulisem, kuna peavad asutamisest peale hakkama saama 28 reeglistikuga. Seetõttu on neil tunduvalt raskem end turul kehtestada. Et seda vältida on meil vaja ühtset lähenemist,“ ütles ta.
Teatises „Euroopa jagamismajanduse kava“ on antud juhiseid selle kohta, kuidas olemasolevaid ELi õigusakte tuleks rakendada selle kiiresti areneva sektori suhtes, pakkudes vastuseid olulisimatele küsimustele, millega puutuvad kokku nii ettevõtjad kui ka ametiasutused.
Üks pakutud suunistest on näiteks see, et liikmesriigid peaksid vahet tegema kutselistel teenusepakkujatel ja eraisikutel, kes osutavad teenuseid ainult vahetevahel.
Kallase sõnul ei ole jagamismajanduse defineerimine kerge. „Tekib olukord, kus Uber tegelikult ei ole enam nii väga sõidujagaja, kui võrrelda teenustega, kus inimesed võtavad kütuseraha eest auto vabale istemele võõra juurde. Ehk jagavad ressurssi, mida neil on üle ja teisel on puudu.“
Samuti on soovitatud liikmesriikidel määratleda, kas koostööplatvormi kaudu teenuse osutaja on platvormi töötaja.
Kallase arvates tuleb eelkõige vältida ülereguleerimist. „Peaks vaatama, mis on probleem, mida peaks lahendama. Hetkel baseerub kogu meie töösuhete regulatsioon tööstusrevolutsiooni aegsetele reeglitel, kus ideaal oli see, et inimene töötab ühe pika lepinguga ühe tööandja juures. Ja kui vaadata, kuidas inimesed, eriti noored, töötavad praegu, siis ma ei kujuta ette, mis noor tahaks minna peale ülikooli ühe tööandja juurde ja töötada seal elu lõpuni.“
„Meil tuli just välja huvitav uuring, kus oli üheks küsimuseks, kui palju töökohti on inimestel 40 eluaastaks olnud. Nendel, kes olid sündinud enne 1948. aastat oli olnud keskmiselt 2,7 töökohta, inimestel, kes olid sündinud enne 1968. aastat oli olnud 4,2 töökohta ning praegustel tudengitel on 40 eluaastaks olnud 11,7 töökohta. Uuringust selgus ka see, et kui on valida töökohtade vahel, kus ühes saab kõrgemat palka, aga teises on rohkem vabadust, siis nüüd valitakse pigem vabadus,“ rääkis Kallas toonitades, et varasemalt valiti tööandjat palga järgi.
Tema sõnul on tööturg muutumises. „Ühest küljest on tõesti jagamismajanduse ebakindlad töötingimused halvad, aga need annavad inimestele ka rohkem vabadust. Tööandja ei oma kontrolli enam töötaja üle."
"Kui inimesel on rohkem vabadust oma tegevust korraldada, siis peaks olema ka rohkem vastutust selle eest. Kui inimesed on sisuliselt iseenda tööandjad, siis peaks olema paremini korraldatud sotsiaalsed garantiid. Reeglistik peaks olema lihtsam, et saaks kergemini korraldada nii tervisekindlustust kui ka pensioni kogumist. Inimesi, kes on iseenda tööndajad, on järjest rohkem ning sellele tuleb mõelda, et süsteem sellist töötamist toetaks," rääkis Kallas.
Oluline teema jagamismajanduses on andmekaitse, sest nii suurt ligipääsu inimese isiklikule informatsioonile ei ole varem olnud.
"Just võeti vastu suur ja mahukas Euroopa andmekaitse pakett. See käsitleb detailselt isikuandmete kasutamist ettevõtete poolt. Milliseid nõusolekuid on vaja ja mida nende andmetega teha tohib ja ei tohi," rääkis Kallas. "Arvestades, et need arutelud on just läbi tehtud ja ettevõtted alles õpivad reeglitega toime tulema, ei oleks mõistlik neid arutelusid hetkel uuesti avada ja kõik isikuandmete kasutamise juhud peaksid olemaga ka hetkel kaetud."
Reporteri reisi Brüsselisse finantseeris Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE).
