Eestis on kaks maakonda, mis ei saanud nelja aasta jooksul EAS-ilt ja riigilt ühtegi krooni ega eurot selleks, et suurendada oma maakonnas Euroopa Liidu raha eest turistide arvu.

Jutt käib piirkondade konkurentsivõime tõstmise meetmest, mille abil jagati euroraha turismi ja puhkemajandust arendavatele projektidele. 66 miljonit eurot on jagatud, sentigi ülisuurest summast ei saanud Valgamaa ja Raplamaa turismiedendajad.

Samal ajal selgub ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) statistikast, et lõviosa jagatud rahast on läinud vaid nelja maakonna projektidele. Jagatud miljonitest said 40 miljonit eurot endale Pärnu-, Harju-, Ida-Viru- ja Tartumaa turismiarendajad.

Sellist regionaalset tasakaalustatust eiravat rahajagamist kritiseeris üsna teravalt viimases rahajagamisvoorus tühjade pihkudega jäänud MTÜ Tõrva Kinomuuseum eestvedaja Sirje Luther. „Kõlab uskumatult: riik on üle miljardi krooni jaganud turismitoetusi, aga Valgamaale pole sealt jõudnud mitte ühtegi senti,” lisas Luther. Tõsi, ligi 6,4 miljonit eurot sai Valgamaal asuv Tehvandi suusastaadion üleriigiliste turismiobjektide toetusmeetmest. Kuid kohalike inimeste veidi vähem ambitsioonikatel ideedel üleriigilisest turismimeetmest raha saada polnud lootust, sest selleks pidanuks projekti maksumus olema üle 3,2 miljoni euro.

Jäid konkurentsis alla

Seega külastuskeskuste rajamise meede on ainus, mis aitaks Tõrval rajada endale kinomuuseumi euroraha abiga. Unistuse täitmiseks on puudu 825 000 eurot, mis loodeti saada EAS-ilt.

„Kinomuuseumi projekt sai oma idee ja tehnilise taseme poolest väga head punktid, aga meile öeldi, et plaanitav või loodetav külastajate arv jääb liiga väikeseks,” kurtis Luther.

Oodatav turistide arv ja sellest piirkonda saabuv kasu jäid liiga kesiseks ka näiteks Taageperra Sooglemäe tallu rajatava Mulgi külastuskeskuse ja Helmesse rajatava klaverimuuseumi puhul. Kokku oli viimases külastuskeskuste toetusprogrammis sõelal kuus Valgamaaga seotud taotlust. Raha ei saanud aga ükski.

Sama nukras seisus on ka Raplamaa. Sealne maavanem Tiit Leier ütles, et sel korral jõudis lõppvooru kaks taotlust, millest paraku ei osutunud valituks kumbki. Raha loodeti saada Mahtra talurahvamuuseumi moodsamaks muutmiseks ja Paluküla spordi- ja puhkekeskuse arendamiseks. Leieri hinnangul jäi raha saamata, sest konkurents turismirahale oli väga tõsine.

„Paraku lasti õige aeg käest. Raha oleks pidanud minema varem küsima ja projektid oleks pidanud veelgi paremad olema,” nentis Leier.  2007. aasta lõpus hakati kõnealusest uute turistide köitmise meetmest raha ja­gama, taotlusi hinnati pidevalt ja kui projekt oli vähegi asjalik, anti sellele ka raha. 2009. aastal peatati rahajagamine rahapuudusel, mistõttu kõik taotlused sattusid omavahel konkureerima.

Raha ideele, mitte maakonnale

•• Viimasest rahajagamisvoorust soovis raha saada 128 taotlejat. Anti vaid seitsmele. Nende seas olid siis Lottemaa tee­ma­park,  Kiviõli seiklusturismikeskus, Aud­ru ringrada, Rakvere linnus, Nar­va-Jõesuu rannaala, Kärdla sa­dam ja Sõrve tuletornilinnak.

•• Ning regionaalminister Siim Valmar Kiisleri selgitusel konkureerisid viimases rahajagamise voorus omavahel ikkagi ideed, mitte regioonid ja maakonnad.

•• Nii pidid klaveri- ja kinomuuseum, kartulimuuseum või talurahvamuuseum konkureerima Lot­te seikluspargi ja Rakvere linnusega.

•• „Kui Valgamaale oleks tahetud Lottemaa teemapark rajada, siis, ma usun, et küll see raha oleks ka Valgamaale jõudnud,” lisas regionaalminister Siim Valmar Kiisler.

•• EAS-i ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov ütles, et ainus regionaalne aspekt oli see, et hindamiskriteeriumides eelistati veidi neid taotlusi, mis aitaksid turiste meelitada Tallinnast ja Harjumaalt kaugemale.

••  „Muud kriteeriumid aitasid hinnata seda, kui atraktiivne loodav objekt või toode on ja kui suur on külastajate prognoos. Lisaks hindasime ka turistide poolt jäetavat tulu,” lisas Hankov.