Käruveski kalakasvataja Toivo Sepa sõnul on Pedja jõe seis nii madal ja kuum suvi vetika ohtralt vohama pannud, et veevoolu reste tuleb pidevalt puhastada. Viimati sadas Käruveskis vihma 26. juulil, kirjutab Virumaa Teataja.
Vee voolu hulk Pedja jõest tiikidesse on tema sõnul neli-viis korda vähenenud. Veenappuses kasutatakse Käruveskil praegu vaid seitset tiiki paarikümnest. “Just vaatasin järele, et 1998. aasta augustis oli sekundis voolava vee hulk 600 liitrit, aastate keskmine on olnud 200-300 liitri vahel,” ütles Mõdriku kalakasvataja Evi Post.
Praegu voolab tiikidesse vaid umbes kolmandik sellest kogusest. Kaladele ei jätku hapnikku. Ainult hapnikurohkes vees omastab kala toitu paremini ja võtab ka kaalus kiiremini juurde.
Ainus, mis praegu tiikides kasvatatavaid vikerforelle aitab elus hoida, on näljutamine. Vähese toidu puhul ei teki kaladel nii suurt hapnikupuudust. “Kalu võib näljutada kuu või paar, aga lõpuks hakkab kala kõhnuma,” rääkis Evi Post. Neid võivad kergesti tabada ka haigused. Kui Käruveski kalamajand on ehitatud Pedja jõe vete baasil, siis Äntu kalamajand paikneb allikatel. Kuigi põhjavesi ei alane nii kiiresti, on Äntuski veega probleem. “Sealgi tuleb elushoidmiseks kalu näljutada,” nentis Hans Kruusamägi.
Tema arvates ei tõsta vee taset praegu kiiresti ka enam vihm. Majanduslik kahju on Kruusamägi hinnangul suur: vähemalt 100 tonni juurdekasvu jääb saamata.
Viru Salmo ASi Aravuse kalamajandi juhataja Rein Tensoni sõnul võib tegemist olla viimase saja aasta kõige hullema olukorraga. “Kannatame põua tõttu sama suurt kahju kui põllumehed, aga meil pole lootust ka põuatoetust saada,” ütles ta. Kalakasvatajad tahavad pöörduda abi saamiseks Riigikogu maaelukomisjoni poole.
