“Kuule, peremees, kas sul õue täita pole vaja?” hõigub veokisohver aia taga. “Mis maksab?” uurib peremees ettevaatlikult. “Midagi ei maksa!” vastab sohver ja koorem liivasegust mulda, mõni juurikajupp siit-sealt välja turritamas, sahiseb õuele. Nimelt ehitati lähedusse uusi eramuid ja arendajal oli odavam ehitusplatsilt kooritud pinnas ümbruskonda ära sokutada.

Järgmisel kevadel tärkavad peremehe hoovis karukellad ja muud metsataimed. Päris kenad teised, mõtleb peremees, pealegi niisama saadud.

Märja maa päästja

Täitmiseks pole mõtet kõige kvaliteetsemat ja ka kallimat mulda raisata. Üsna palju täitepinnast saab juba oma krundilt: vundamendiaugust ja teede alt.

Maastikuarhitekt Ülle Griša-kovi sõnul sobib õue ja aia täitmiseks ehitusplatsilt kooritud pinnas hästi. Täitemulda tuleb valida lähtuvalt oma koduhoovi aluspinnasest. Näiteks Viimsis, kus pinnas on savine, soovitab arhitekt valida liivase või isegi kruusase täite, et pinnast vett läbilaskvamaks muuta.

Liivase pinnasega Nõmmel võib aeda täita aga raskema ja savikama mullaga. “Päris sinisavi just ka ei maksa lasta õuele tuua, aga põhimõte on selline, et täitepinnas oleks vastand aluspinnasele,” õpetab Grišakov.

Ülemäärane täitmine pole aiale hea, seda viga teevad Grišakovi sõnul aga paljud. “Täidetakse oma krunti hullupööra. Üks tark on enda krundi kõrgemaks kergitanud, kõik naabrid teevad sama. Kardetakse, et muidu voolab vihmavesi nende maa peale,” selgitab ta.

Märja vastu on esmane abinõu siiski drenaaÏ, ja majal peab see kindlasti olema. Savise pinnase puhul pole muud kui anda sellele kalle ja rajada sinna killustikuga täidetud rennid.

Grišakov soovitab uurida, ehk on maja lähedusse maasse mõni suur toru või kaabel paigutatud, sest nende jaoks rajatud koridorid on enamasti killustikuga täidetud ja toimivad suure drenaažitoruna.

Kui maja on kõrgema koha peal, pole sugugi vaja tervet krundipinda samale tasemele tõsta. Saab teha terrasse, kallakuid, mida tahes – jääb teistmoodi ja kindlasti ka huvitavam kui laudsile jalgpalliplats. “Peaks katsuma nii teha, et täidet kuluks võimalikult vähe,” kõlab arhitekti soovitus. Kui pinnast juba üle meetri täita, on struktuurimuutused nii suured, et taimed ei hakka enne kahte-kolme aastat korralikult kasvama. “Maa on toores,” tõdeb Grišakov.

Torka käsi mullakoormasse

Kui aluspinnasega on lõpetatud, tuleb järgmiseks muretseda mulda. Grišakov soovitab vältida puhast turbamulda. “See tundub välimuselt väga ilus, aga seda võiks kasutada ainult osaliselt,” ütleb ta, “just seal, kus istutusala taimed sellist kasvupinnast nõuavad.”

Arhitektil pole aedade rajamisel head kogemust mullaga, mida segatakse linna reovee puhastusseadmetest tuleva mudaga ja mida päris palju müügiks pakutakse. “Esiteks ei tea keegi, millised rasked metallid seal sees võivad olla. Teiseks võib selline muld krundil haisema hakata. Väga kange kooslus võib muru ja okaspuud isegi nii-öelda ära kärsatada,” hoiatab ta.

Parem on puhas, sõelutud mineraalmuld, millele tuleb väetist lisada. Kui tee ääres mullakoormaga veokit hääletate, ärge häbenege enne ostu kätt koormasse ajada. Turvas on katsudes väga kobe, kuivana isegi suisa helbeline. Sõelutud muld on samuti väga kerge, pole ei juurikaid ega kive. Kui juba juurenarmad pihku jäävad, võib olla üsna kindel, et koos mullaga saab ka aukartustäratava umbrohupanga kaasa.

Teeme ise mulda!

•• Lihtne ja äärmiselt praktiline viis mulda saada on seda ise kompostihunnikus teha. Parem ja ka silmale ilusam on kasutada kompostikasti.

•• Valmiv kompost nõuab hapnikku, sest siis lagunevad jäätmed kiiremini. Kui hapnikku on vähe, hakkab kogu kupatus haisema.

•• Hapniku ligipääsu parandamiseks sega tihedate toidujäätmete hulka näiteks raie- ja höövlilaaste, saepuru, puukoori, puuhaket või -lehti.

•• Vaja on ka niiskust. Liiga kuivas lakkab mikroorganismide tegevus täielikult. Valmiva komposti optimaalne niiskusesisaldus on 50-70%.

•• Kompostimisel on oluline ka lämmastik, mida on palju näiteks toidujäätmetes. Kui jäätmetes on liiga vähe lämmastikku, on komposteerumine aeglane, kuigi kompostitavates jäätmetes on piisavalt hapnikku ja niiskust.

•• Lagunemise soodustamiseks on seepärast vaja lisada mõnda lämmastikku sisaldavat väetist.

•• Kompostimuld tuleks enne kasutamist segada tavalise aiamullaga.

Mis maksab koorem mulda?

Täide poole odavam kui muld

Mullafirmade pakkumised

•• Kuupmeeter head mulda maksab keskmiselt 150 krooni, täitepinnas on üldjuhul poole odavam.

•• Harilikult on koormas mulda 10–12 m3.

TM Holt

•• pakub mulda ja täitepinnast koos kohaleveoga.

•• Mullakoorem (umbes 15 tonni ehk 12 m3) maksab 2200 krooni, kuupmeetri hinnaks teeb see umbes 180 krooni.

•• Täitepinnase hind koos kohaletoomisega on 100 krooni kuupmeeter.

Pinnasemeistri

•• sõelutud mulla tonn maksab 100 krooni. Seega, koorem mulda maksab 1500 krooni ehk 125 krooni m3, kohaleveo eest peab eraldi maksma.

•• Mullast väljasõelutud täitepinnase tonni hind on 55 krooni.

Ropka Liiv

•• müüb Tartus täitepinnast hinnaga 65 krooni tonn.