Kallas: Midagi tuleb ette võtta

 (12)
Siim Kallas
ETA FOTO

Valitsus suhtub peaminister Siim Kallase sõnul põuakahjustustesse tõsiselt, kuid veel pole teada, kuidas ja millises osas on kavas põuakahjud põlduritele hüvitada.

Kallas ütles ajakirjanikele, et midagi tuleb teha, aga kuidas ja millises mahus, selgub sellest, milliseks see põllumajandusaasta kujuneb. “Samuti tuleb vaadata, et see jõuaks nendeni, kes seda vajavad, sest tavaliselt läheb ikka mingi protsent sinna, kuhu plaaniski polnud,” lisas Kallas.

Kallase sõnul esitab rahandusminister augustis oma seisukoha põllumeestele põuakahjude hüvitamise meetodite suhtes.

Põllumajandusminister Jaanus Marrandi tutvustas teisipäeval valitsuse kabinetinõupidamisel põuakahjude hindamise komisjoni hinnangut, mille kohaselt said põldurid põua tõttu üle 550 miljoni krooni kahju.

Põuakahjude hindamise komisjon esitas esmaspäeval Marrandile oma tegevuse lõpparuande, mille kohaselt on põua poolt tingitud tugevad kahjustused Harju-, Hiiu-, Saare-, Rapla- ja Läänemaal, keskmised kahjustused Pärnu-, Järva- ja Jõgevamaal ning väiksemad kahjustused Lääne-Viru-, Ida-Viru-, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Neis maakondades, kus on tugevad kahjustused, võib komisjoni hinnangul prognoosida teraviljade saagikuse langust 55 protsenti, keskmise kahjustustega maakondades 45 protsenti ning väiksemate kahjustustega maakondades 35 protsenti.

Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Maris Lehtmets teatas ETAle, et teravilja toodang on saanud kahju üle 346 miljoni krooni ning heintaimed üle 203 miljoni krooni ehk kokku 550.052.520 krooni.

Vastavalt WTO põllumajanduslepingule tekib loodusõnnetuse puhul abimaksete saamise õigus siis, kui kahju ületab 30 protsenti kolme viimase aasta toodangust. Seega kavatseb Lehtmetsa sõnul põllumajandusminister esitada valitsusele taotluse saada ikaldustoetusteks ligi 147 miljonit krooni.

Lehtmets ütles ETAle, et ikaldustoetuste väljamaksete osas teeb otsuse septembris Riigikogu. Lehtmetsa sõnul on võimalik toetusteks vajaminev summa leida tänavusest teisest lisaeelarvest.

Ikalduskahjude hindamisel määrati produktiivvõrsete arv pinnaühikul ja terade arv peas, mille põhjal arvutati terade arv pinnaühikul ning keskmiste 1000 tera masside alusel prognoositav bioloogiline saak.

Teraviljade majandusliku kahju arvestamisel on võetud oletatava toodangu tasemeks viimaste aastate teravilja kogutoodang ning teravilja hinnaks tootjate ja valitsuse vahelistel läbirääkimistel aluseks võetud keskmine teravilja hind, 1500 krooni tonn.

Heintaimede majandusliku kahju arvestamisel on lähtutud kahest tegurist. Esiteks sel aastal kogutava saagi omahinna suurenemine, sest toodangu ühik tuleb varuda suuremalt pinnaühikult, 169.588.100 krooni võrra ning teiseks rohusööda puudujäägi kompenseerimine kallima asendussöödaga ehk teraviljaga, millest tuleneb täiendav kulu 33.917.620 krooni.

Teraviljadest on kahjustused suuremad suviteraviljadel ja väiksemad taliteraviljadel. Taliteraviljade kogutoodangu vähenemist võib prognoosida 20-25 protsenti ja suviteraviljade kogutoodangu langust vastavalt 40-50 protsenti. Rohusöötade kogutoodangu langust võib prognoosida 40 protsenti. Kartulile põud komisjoni hinnangul arvestatavat kahju ei ole tekitanud. Teiste põllumajanduskultuuride majanduslikuks kahjuks võib hinnata umbes 10 protsenti teravilja ja põldheina majanduslikust kahjust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare