Kallas: selle aasta majanduskasv peaks tulema neli protsenti

Rahandusminister Siim Kallas ei näe põhjust, miks Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasv alanud aastal peaks jääma seni prognoositud neljast protsendist allapoole, kasvu vähendamine nelja protsendini tingis ka 2002. aasta riigieelarve kärpimise poole miljardi krooni võrra.

"Möödunud aasta ei olnud Eesti majandusele halb aasta, kuid alanud aastal peaks halvenemise peale mõtlema," ütles Kallas täna majandusülevaate esitlusel ajakirjanikele. Tema sõnul võib majanduse olukord halveneda maailmamajanduse jahtumisest tuleneva Eesti tarbijate kindlustunde vähenemisest ja ekspordi pidurdumisest.

Eelmine aasta osutus rahandusministeeriumi teisel poolaastal prognoositust siiski paremaks, kuna ennustatud 4,5protsendilise sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu asemel oli kasv esialgsetel andmetel ligi viis protsenti.

Eesti 2001. aasta riigieelarve täitus 102,4 protsendi ulatuses ehk ülejääk oli ligi 724 miljonit krooni. Plaanitust kehvemalt laekusid alkoholi aktsiis ja üksikisiku tulumaks, samas ületasid plaani mootorikütuse aktsiis ja sotsiaalmaks. Eelarvesse ülelaekunud raha talletab riik stabiliseerimisreservis, arvates sellest eelnevalt maha suuremaks osutunud kulud.

Eesti Pank prognoosis novembris maailmamajanduse jahtumisest tulenevalt sisemajanduse koguprodukti kasvuks 2002. aastal varem ennustatud 5,1-5,7 protsendi asemel 2,5-3,5 protsenti, mis võib tähendada alanud aastal uusi riigieelarve kärpeid.

Positiivsema Eesti Panga stsenaariumi järgi on alles 2003. aastal oodata majanduskasvu taaskiirenemist 4,8 protsendini. Pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt jääb majanduskasv tagasihoidlikuks nii 2002. kui ka 2003. aastal, ulatudes vastavalt 2,5 ja 2,8 protsendini.

Eesti Pank täpsustas novembris 2001. aastaks seni prognoositud sisemajanduse koguprodukti kasvu 4,5-5,3 protsendilt 4,7 protsendile.