Kallinev bensiin toob teedele gaasiautod
Autogaasi liiter maksab ligi seitse krooni, autobensiini liitri hind läheneb aga juba 13 kroonile, olles praeguseks tõusnud rekordtasemele.
“Üldmulje on väga positiivne, kütusekulu on tunduvalt väiksem ja kütus ise on ka poole odavam,” ütles pool aastat tagasi oma maasturi Ford Explorer gaasiküttele ehitada lasknud Lauri Riive. Varem neelas tema auto saja kilomeetri läbimiseks 20 liitrit bensiini, nüüd neelab 18 liitrit gaasi.
Kiire tasuvus
Gaasiküte tähendab kokkuhoidu. Autode gaasiseadmeid pakkuva firma Gamos arvutuste kohaselt hoiab autoomanik, kes sõidab iga päev 200 kilomeetrit autoga, gaasile üle minnes kuuga kokku umbes 3000 krooni. Arvestades, et auto gaasiseadme hind varieerub 6000 ja 24000 krooni vahel, võib auto gaasile ümber ehitamine end ära tasuda juba mõne kuuga.
Riive ostis oma autole täisautomaatse gaasiseadme, mis maksis 20 000 krooni. Süsteemi juhib automaatika: kui gaasiballoon saab tühjaks, lülitub auto automaatselt taas bensiinile üle. “Auto käivitub iga ilmaga normaalselt ning hoolduskulud ei ole suuremad – iga 15 000 kilomeetri tagant vaadatakse gaasisüsteem korra üle,” rääkis Riive.
Ainuke asi, mille üle võib Riive sõnul nuriseda, on gaasitanklate nappus. “Tallinnas ja Tartus pole probleemi, Ida-Virumaal aga küll. Leedus näiteks müüvad kõik Statoili tanklad autogaasi,” märkis Riive. Eestis on ligi paarkümmend gaasitanklat, enamikus suuremates linnades on autogaas saadaval.
Tallinnas ja Tartus gaasiseadmeid pakkuva Tehase Autokeskuse juhataja Viljar Pahva sõnul on gaasiseadmete potentsiaalne turg lai, sellega tuleb aga inimesi harjutada. “1990-ndate alguses ei tahtnud keegi automaatkäigukastiga sõita, nüüd sõidab sellega iga teine. Kunagi sõideti haisvate Volgadega, kus ei saanud sees istuda. Ja see on gaasituru ära rikkunud,” rääkis ta.
Gaasile tasub Pahva hinnangul üle viia autod, millega sõidetakse vähemalt 20 000 – 30 000 kilomeetrit aastas. “Mingi 1,0 Micra, läbisõiduga 2000 kilomeetrit aastas – seda pole mõtet gaasile ehitada,” ütles ta. Gaasile ehitatud bensiiniauto on tasuvuse mõttes kasulikum kui diiselauto, mida gaasiküttele ehitada ei saa.
Mida kõrgemale kerkib bensiini hind, seda rohkem on autoomanikke, kes gaasiseadmete vastu huvi tunnevad.
Pole välistatud, et Falck Eesti võib kaaluda tulevikus osa oma suure läbisõiduga turvaautode gaasiga sõitma panemist. “Uurime, kui suured oleksid kontserni kulud alternatiivsele kütusele üleminekul, selleks oleme küsinud mitmeid hinnapakkumisi,” ütles firma avalike suhete juht Andres Lember. Firma Ecotrans arvutuste kohaselt saaks Falck iga auto pealt aastas kokku hoida tervelt 31 000 krooni, arvestades seejuures ka gaasiseadmete soetamismaksumust.
Lisaks kütusesäästule säästavad gaasiautod ka keskkonda: CO2 sisaldus heitgaasides väheneb näiteks poole võrra.
Kui Eestis on tugevalt alla protsendi autodest gaasitoitel, siis Lätis ja Leedus juba ligi viis protsenti, Poolas aga koguni 10 protsenti. Autogaasi kasutamine on eriti populaarne Hollandis, Itaalias ja Poola.
Statoil võib hakata gaasi müüma
Oma Läti ja Leedu teenindusjaamades autogaasi müüv Statoil võib alustada gaasimüüki ka Eestis. Firmal on siin turu suurim teenindusjaamade võrk.
Eestis pole tarbijate nõudlus siiani olnud piisav, et meie äriplaanist lähtuvalt autogaasi
müügiks vajalikud investeeringud tasuvaks osutuksid. Kui autogaasi nõudlus Eestis kasvab, siis on Statoil kindlasti valmis ka siin selle müügiga tegelema,” ütles Eesti Statoili peadirektor Helle Kirs.
Kahes tanklas autogaasi müüva Olerexi turundusjuht Antti Moppel ütles, et bensiini ja gaasi hinnavahe suureneb lähiaastatel. “Kui bensiini ja diislikütust ostetakse sisse nafta-
produktide börsinoteeringute põhiselt, arvestades maailmaturu hindade kõikumist, siis vedelgaasilepingud sõlmitakse tavaliselt pikema perioodi peale fikseeritud hinnaga,” ütles ta.
Autogaasi müük kasvab Moppeli sõnul Eestis tasapisi, ent stabiilselt.
