Nõgene kirjutas Riigi Kinnisvarale vastuseks, et kultuuriministeerium ei saa hetkel nõustuda nende poolt esitatud hinnamuudatustega.

"Teie kirjast ei selgu, mida on Riigi Kinnisvara AS teinud omalt poolt selleks, et sama mahu ja kvaliteedi juures saavutada teenuse osutamisel kliendi jaoks soodsamad hinnad," kirjutab Nõgene.

"Olukorras, kus riigieelarvest ei nähta ette täiendavaid vahendeid asutustele, kes ei ole kliendisuhtes Riigi Kinnisvara AS-ga, peab meie hinnangul olema eriti hästi põhjendatud, miks Riigi Kinnisvara AS-i kaudu pakutavate teenuste katmiseks peab igal aastal riigieelarvest lisarahastust saama. Palume Teil täiendavalt selgitada, mida on Riigi Kinnisvara AS teinud omalt poolt pakutavate teenushindade soodsamaks muutmiseks."

Samuti toob kantsler välja, et jääb selgusetuks, kuidas RKAS soovib kultuuriministeeriumilt kinnitust ettepanekule "teostada hinnakorrektuure väljaspool riigieelarve menetlemise rütmi" ehk soovib, et ministeerium võtaks endale suuremaid rahalisi kohustusi enne kui neil selleks eelarves vahendid ette nähtud on.

Veel soovib ta selgitust, et kuidas saab RKAS eeldada, et kui eelarvest antakse asutustele vähem raha kui teenusteks vajalik, peab RKAS hakkama teenuste mahtu kärpima. "Juhime teie tähelepanu asjaolule, et kultuuriministeeriumi haldusala asutused pakuvad avalikke teenuseid ning peavad töötama ka järgmisel aastal vähemalt senises mahus, milleks omakorda on vajalik saada varasemaga samas mahus ning kvaliteedis üüri- ja kõrvalteenuseid."