Eestlased ei usalda veel kuigivõrd AS-i Wienerberger Porothermi kärgtelliseid, samas kui Kesk-Euroopas ja Vahemeremaades toodetakse väikeploki-sarnaseid telliseid juba terve sajand. Wienerberger tõi kärgtellised Baltikumi turule mullu, mistõttu on sellest Eestis veel vähe maju ehitatud.

Paljudele meenutab materjal Nõukogude ajal Tallinna keraamikatehases toodetud õõnsustega tellist. Tehnoloogiliste vigade tõttu ebakvaliteetset tellist kasutati toona rohkelt fassaadi-ehituses, mis hiljem lagunema hakkasid.

Porothermi kärgtelliste tootejuht Peep Veske sõnul on tegu kahe täiesti erineva materjaliga. Erinevust püütakse rõhutada nimega, mis inglise keelest tõlkides peaks olema õõnestellis (hollow brick), on aga eesti keeles muutnud kärgtelliseks. Nii saigi vastupidav tellis uue imago kärjena, mis on Veske sõnul ka looduses üks vastupidavamaid ehituskonstruktsioone.

Veske andmeil on Vahemere maadest Poola ja Leeduni ligi 70–90 protsenti ehitistest valmistatud kärgtellisest. Seda nii kõrg- kui ka tööstushoonete puhul. Eestis läheb tellis rohkem kaubaks Lõuna-Eestis, Tartus ja Võrus, kus ehituskeraamikat on kasutatud läbi aegade. Põhja- Eestis ollakse Veske sõnul enam harjutud silikaatkiviga.

Eelis betooni ees

Kärgtellise valmistamisel segatakse liiv, savi ja tselluloos ühtseks massiks ja lõigatakse siis parajateks tükkideks. Järgmiseks kuivatatakse plokid presstöötlusel ja põletatakse 1000 kraadi juures. Nii muutub tellis pea sama tugevaks kui betoon. Kärgtellise eeliseks on aga see, et tänu põletamisele on tegu täiesti kuiva plokiga, kirjeldab Veske.

Betoonis on 5–15 protsenti niiskust ja selle eraldumiseks kulub vähemalt üks kütteperiood, mõnikord ka kuni kolm aastat. Ka kärgtellis saab ehitusprotsessis niiskust, ent kuivab kiiresti. Tellise eeliseks on seegi, et kuivades ei muutu tema maht nii, nagu betooniga juhtub. Seega saab kohe majja kolida ega pea pidevalt uusi pragusid kokku lugema.

Kärgtellis on tervisesõbralik, sest tänu poorsele struktuurile reguleerib kärgtellissein ruumide niiskustaset: piltlikult öeldes imendub kevadisel-sügisesel ajal niiskus seina ja suvisel-talvisel kuival perioodil antakse niiskus ruumi tagasi. Siiani oli meie turul parim saadav konstruktsioonimaterjal fiboplokk, arvab Veske. Sellegi valmistamisel on üks komponent tsement, mis omakorda sisaldab niiskust.

R ja U Ehituse OÜ juhata Roland Pikknurm on arvamusel, et seinade ladumiseks sobib kärgtellis hästi ja kuni 50 cm paksused õhupiludega tellised ei vaja ka lisasoojustamist.

Kärgtellise  soojapidavus on veel eriti hea, kui kasutada ka looduslikku savikrohvi. Kasutada võib teisigi krohvimörte: niisketes ruumides tsemendi baasil krohve või tasandussegusid, kuivades kipskrohve või -tasandussegusid.

Materjal on nii tugev, et õige lahenduse korral saab karkassita ehitada kuni kuuekorruselisi maju. Samuti saab teha vahelagesid, keldriseinu ja sillutisi. Väikeplokk kaalub kuni 20 kilogrammi. Kärgtellise puhul teeb töö lihtsaks peensoonühendus, seega ei ole püstvuuki vaja.

Eesti turul on kärgtellist raske saada. “Kuna ehitusbuum on jõudnud ka meist lõunapoolsetesse riikidesse, mõjutab see ka teiste väikeplokkide kättesaadavust, ka kärgtellise tarneaegasid,” sõnab Veske. Eesti tehases hakatakse plokke tootma ilmselt teisel poolaastal.

Ehitusplokkide võrdlus

•• Poorbetoonist müüriblokid Silbet - valmistatakse põlevkivituhast, looduslikust liivast ja veest, lisatakse alumiiniumpulbrit, seejärel rändavad plokid autoklaavi. Kuni 300 mm paksune plokk kaalub sõltuvalt kõrgusest 24–35 kg, ei vaja armeerimist. Ladumiseks kõlbab nii müürisegu kui ka spetsiaalsed liimsegud.

•• Poorbetoonplokk Aeroc - autoklaavitud plokk mille põhitooraineteks on liiv, tsement, lubi ja kips. Plokke toodetakse mõõdus 600x200x(100–375) mm ja paigaldatakse ainult liimiseguga, sarrustatakse iga viies rida. 300 mm plokk kaalub 23,4 kg. Poorbetoonplokke soovitatakse tekkivate pragude vältimiseks viimistleda alles pärast esimese kütteperioodi lõppu.

•• Keramsiitplokid - savigraanulid põletatakse tsentrifuugahjus 1500 kraadi juures. Savi paisudes tekivad õhku täis keraamilised graanulid, millest vibopress-menetlusel vormitakse plokid. 300 mm plokk kaalub keskeltläbi 27 kg. Keramsiitplokkide levinumaks müügiartikliks Eestimaal on fiboplokk ja Taloti kergkruusaplokid. Ladumine toimub tavalise müüriseguga ja iga kolmas või neljas rida sarrustatakse. Parema soojapidavuse saavutamiseks soovitatakse seinad lisasoojustada. Plokid sobivad ka vundamendi ladumiseks.