"Tubli, et ta kohe raha tagasi kandis ja ei hakanud sel teemal vaidlema, kas on õige või mitte õige. Vahel, kui poliitik astub sammu tagasi, saab ta kaks sammu edasi minna," kommenteeris Karilaid.

Nimelt selgus kuluhüvitiste tšekkidest, et Oudekki Loone üritas oma advokaadi arvet maksumaksja rahakotist hüvitada. Täpsemalt ostis keskerakondlane mullu 6. septembril 750 euro eest õigusabi advokaadibüroolt Simson Straus ja vormistas selle hüvitise saamiseks koolituskulude alla. Huvitaval kombel oli mõned nädalad varem toimunud kohtuistung, milles arutati Loone hagi Eesti Päevalehe vastu ning kuu aega hiljem tuli ka kohtuotsus. Loone kaitsjateks oli sama advokaadibüroo vandeadvokaat.

Peale Ärilehe uudist otsustas Loone, et maksab 750 eurot riigikogu kantseleile tagasi.

Karilaid kommenteeris lisaks, et õigusabi on küll riigikogu liikmele lubatud, ent juhuks, kui see puudutab eksperthinnangu andmist mõne seaduseelnõu juures. "Kui sa lähed kellegagi kohtusse vaidlema ja kasutad õigusabi enda kaitseks, siis on hea tava, et sa kuluhüvitisi selleks ei kasuta," ütles ta.

Kui sa lähed kellegagi kohtusse vaidlema ja kasutad õigusabi enda kaitseks, siis on hea tava, et sa kuluhüvitisi selleks ei kasuta

Samas küsimusele, kas olukord oleks üldse tohtinud nii kaugele jõuda, et isiklikuks kasutuseks mõeldud õigusabi arve kuluhüvitiste tšekkide vahele jõudis, vastas Karilaid uuesti, et tunnustab Loonet summa tagastamise eest. "Viga on tunnistatud ja siin tuleb vahet teha, kas sa kasutad maksumaksjate raha õigusloome kujundamiseks või tegeled enda isikliku kohtuvaidluse kaitsmise ja kulu hüvitamisega. Seal on ikka erinevus sees," ütles ta.

Kas kuluhüvitiste süsteemi peaks muutma?

Karilaid lisas, et nõustub ajakirjanik Toomas Sildamiga, kes on väitnud, et poliitikud on olnud aravõitu ja populistliku laine peal. "Kuus fraktsiooni esimeest võiskid kokku leppida konkreetsetes mängureeglites ja võiksid kuluhüvitiste asja ära lahendada. Selguse mõttes võiks need reegleid läbi arutada, et ei oleks hüvitistes tõlgendamisruumi," ütles Karilaid.

Jutt käib Toomas Sildami arvamusest, et kogu tšekimajanduse üldine foon on negatiivne. "Ja laiemalt vaadates, süüdi on selles riigikogu enda argus. Neil on puudunud ja puudub praegugi kollektiivne julgus muuta keerulist kulude arvestamise korda, võttes eeskuju valitsuse liikmetest. Nimelt on ministritele ette nähtud esindustasu, mille suurus on 20 protsenti palgast. Kuidas nad seda kulutavad, on nende otsustada, mingeid kuludokumente nad raamatupidajatele ei vii," kirjutas Sildam ERR-is.