Arupärimises on kolm küsimust:

1) Kas Teil on plaanis viia läbi õiguslik analüüs eesmärgiga välja selgitada, milline teave Danske panga rahapesujuhtumist jõudis pädevate riigiasutusteni ja kas toimiti juriidiliselt korrektselt, kui selle teabe alusel ei võetud koheselt ette konkreetseid samme?

2) Kes olid ministrid või ametnikud, kelle tegevusetuse tõttu ei edastatud Danske panga rahapesujuhtumi kohta olemasolevat teavet või ei viidud läbi asjakohaseid menetlusi?

3) Kuidas oleks pidanud jõudma info rahapesukahtluse kohta prokuratuurini? Milline oleks pidanud olema Finantsinspektsiooni ning selle nõukogu, mida juhtis sel ajal Jürgen Ligi, roll rahapesukahtluse kohta adekvaatse info jõudmises prokuratuurini? Milline on nõukogu esimehe vastutus sellises olukorras? Kas olemasolev seadusandlus vastutuse määratlemiseks on piisav?

Poliitikute vastasseis

Karilaid on Ligi süüdistanud ka varem. 10. augustil teatas ta, et Ligi peab võtma poliitilise vastutuse. "Jürgen Ligil tuleb kord aru saada, et kõiki ameteid ja kohti vastu võttes kaasneb palgaga ka vastutus," sõnas ta siis.

Ligi on ise öelnud, et toona polnud rahapesu maailmas prioriteetne teema. "Rahapesu ei olnud rahvusvaheliselt peamine päevakorrapunkt, mitteresidentide hoiuseid vaadeldi rohkem finantsstabiilsuse küsimusena, sest mitu kriisiriiki oli läinud nende õnge, pidanud oma panku päästma ja vajanud siis välisabi ise," märkis ta juuli lõpus Delfile antud intervjuus.

"Minu ajal 2014. aastal finantsinpektsioon Danske riskid avastas, ent rahandusministril olnuks šanssi rahapesujuhtumeid ära hoida või selles süüdi olla vaid siis, kui faktid oleks toodud kandikul ja enne, ja eriti jabur on näpuga näidata veel peaministrile. Finantsjärelvalve juhtumite vahetu vastutus on juhatusel, mitte nôukogul, ja kokkuvõttes oli FI edukas. Samas ei saanud ka FI jälitada kuritegevust, milleks on politsei ja rahapesu büroo. Ja lihtne pole neilgi," lisas ta.

Ligi märkis ära, et kui FI Danske riskijuhtimise vead avastas, polnud Taani järelevalve, peavastutaja siinse filiaali eest, sellega sugugi kohe nôus ja Skandinaavia ärikultuuril oli loomulikult suur autoriteet. "Siiski viis avastus tõsisemate järeldusteni ja 2015. see ärisuund Tallinnas suleti, hiljem suleti ka filiaal ning minu mäletamist mööda vahetati ka Danske juhid."