„Kaotajaks on kindlasti Google, kellele on laekunud kümneid tuhandeid taotlusi, ja ka meedia, kelle artiklid ei ole enam otsingumootori kaudu levitatavad,” ütles ta. Ühtlasi arvab ta, et meedia laiemalt jääb kohtuotsusest puutumata.

Turk juhib tähelepanu sellele, et suurim oht, mis eemaldamisõigusega võib kaasneda, peitub võimalikus ajaloo ümberkirjutamises ja väljendusvabaduse piiramises, mis hõlmab ka õigust infot saada.

„Interneti otsingumootoril on kaks olulist rolli – anda algoritmi alusel neutraalselt ja objektiivselt vasted otsingukriteeriumidele. Internet kannab täiendavalt mahuka, tasuta ja kergesti kättesaadava arhiivi rolli, nüüd kajastab see arhiiv aga ajalugu järjest enam ebatõeselt,” rääkis Turk.

Ta nõustub, et isikul peab olema õigus nõuda enda kohta avaldatud ebatõeste väidete või kohatute hinnangute eemaldamist internetist, kuid tal ei tohiks olla õigust nõuda eemaldamist muudel alustel – näiteks kohtu viidatud „vananenud info” puhul.