Karmid numbrid: järgmise viie aastaga kaob Eesti tööturult 44 000 inimest
Riigikantselei strateegiabüroo ja Euroopa Liidu sekretariaadi eestvedamisel valminud mõttepaber peab Eesti suurimaks probleemiks tööjõu vähenemist.
Tegu on eelkõige poliitikakujundajatele suunatud mõttepaberiga, vahendab riigikantselei pressiteenistus.
„Tegime vahekokkuvõtte tulemustest ja ettepanekud plaanide täiendamiseks,“ ütles vahearuande kokkupanemist juhtinud riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Märt Loite. „See on riigikantselei strateegiabüroo ja Euroopa Liidu sekretariaadi poolne hinnang olukorrale ning siseriiklike ja Eesti Euroopa Liidu poliitika tasandi arenguideede kogum."
Vahearuanne toob välja, et prognoositavalt kahaneb 20-64 aastaste inimeste arv tööjõuturul järgmise viie aastaga 44 000 inimese võrra.
„Seega tuleb tööhõive eesmärkide saavutamiseks ja tänasegi töötegijate arvu säilitamiseks tegeleda oskuste tõstmisega, tuua tööturule seni eemal olnuid, nii noorte, vanemaealiste, puudega kui hoolduskoormusega inimeste hulgast ning luua soodsad tingimused tööjõu Eestisse lisandumiseks,“ ütles Loite.
Ühe konkreetse ettepanekuna pakub vahearuanne välja programmid, mis võimaldaks kiiresti, näiteks pooleteise aastaga koolitada kriitilise hulga töötajaid enim spetsialiste vajavatele sektoritele. Lisaks peaks suutma struktuurseid muutusi majanduses ennetada ja pakkuda tööturu teenuseid ka töötavatele inimestele, kellel on suurem risk töötuks jääda.
Samuti pakub mõttepaber välja, et teadus- ja arendusasutuste ning ülikoolide riiklik rahastamismudel peab muutuma rakenduslikke uuringuid ja tehnoloogiasiiret paremini toetavaks ning et ettevõtteid tuleb doktoritööde uurimisteemade valiku, koostamise ja kaitsmise protsessi rohkem kaasata.
Kohaliku kapitalituru ja ettevõtluskeskkonna arendamisel tuleks jätkuvalt kaotada riikide vahelisi piiranguid ja seada eesmärgiks parem võrgustumine, seisab paberis.
