Kartelliga uurimise all olnud ettevõtja jagab ÜKT muljeid: sattusin uskumatutesse sekeldustesse

„Ühel korral ÜKT ajal ületasin kiirust. Politseiauto tagaistmel istudes nägin, kuidas patrullid midagi ekraanilt vaatasid, omavahel sosistasid ja siis mind piidlesid. Kätt juba sisuliselt kabuuril hoides ütles üks neist mulle küsiva pilguga: „Te olete tagaotsitav,"" kirjeldab Pindi Kinnisvara suuromanik Kalev Roosiväli, kuivõrd palju sekeldusi tõi talle kaasa see, et ta valis rahatrahvi maksmise asemel 60 tunni ühiskondliku kasuliku töö tegemise.

Eile kirjutas Ärileht, kuidas üheteistkümne kinnisvarafirma ühine loobumine kv.ee kuulutusteportaali kasutamisest tõi neile kaela kartellikahtluse ja prokuratuur lõpetas asja oportuniteediga. See tähendab, et kriminaalasjas kedagi süüdi ei mõistetud, firmad ja nende juhid pääsesid riigikassase paari tuhande euro maksmisega. Näiteks Pindi Kinnisvara sai juriidilise isikuna kohustuse maksta 5500 eurot.

Roosiväli valis raha maksmise asemel ühiskondlikult kasuliku töö (ÜKT) tegemise võimaluse lihtsalt huvi pärast ja eksperimendi tegemise korras, ilma et tema elu ja töö selle tõttu kuidagi kannatanud oleksid. Samas nägi ta küllalt inimesi, kelle elu ÜKT tõttu allamäge läks. Näiteks tegi temaga koos tööd mitu joobes juhtimisega vahelejäänut, kelle tegelik töökoht oli Soomes, aga kes pidid üle lahe asuva töö ÜKT pärast üles ütlema. Tagantjärele nendibki Roosiväli, et ÜKT tegemise kord on äärmiselt jäik, aeganõudev ja valikuvõimalused piiratud. „Püüdsin siis politseile selgitada, et arvatavasti on mu nime taga tõesti mingi märge, aga ma pole kindlasti tagaotsitav. Asi lahenes."

Ei võinud Eestist lahkuda. Või siiski?

Roosiväli kirjeldas ka olukorda, kui ta hakkas perega puhkusele sõitma ja lennujaamas teatati talle, et tal on keelatud riigist lahkuda. „Keegi polnud mulle seda öelnud! Helistasin siis oma kriminaalhooldajale ja prokurörile, kelle sõnul polnud mul mingit keeldu. PPA süsteem aga seda näitas. Kusjuures Eestisse tagasi tulles tekkis sama jama, et kuidas ma siit üldse välja sain."

Roosiväli kinnitas, et ta pole kunagi varem kriminaalasjadega kokku puutunud. „Kui mind ülekuulamisele kutsuti, võtsin advokaadi kaasa. Mäest üles Wismari tänavale jalutades küsisin talt, mis variandid mul üldse on. Kui ÜKT-st kuulsin, mõtlesin, et kuna ma niikuinii ühiskondlikku tööd teen - olen tegev koolide hoolekogudes, toetan MTÜ-d Peaasi, lõime kodanikualgatuse Avalikult Haridusest - siis äkki on mul võimalik oma tunnid realiseerida seal, kus ma juba tegutsen. Et kuna ikkagi on EV100 ja sellesse rattasse sattusin, siis vaatan, mida teha saan ja kui kaugele asi läheb. Ja mis tunne on kriminaalhoolde all olla? Üllatusi oli igatahes kõvasti."

Roosivälja plaanist suurt välja ei tulnud, mingit ajutegevusega seotud tööd karistatutele ei määrata. Ilma pikema jututa saadeti ta kõigepealt Uuskasutuskeskusse kaupa sorteerima. ÜKT teine poolt möödus Pirita linnaosas velotrekil tantsupeost maha jäänud paberilindikesi kokku riisudes. „See on müstiline, kui palju peab inimene tegelikult sellele aega kulutama. Mina oma 60 tunniga käisin juba mitu korda kriminaalhooldaja juures, aga inimestele määratakse sadu tunde... Kirjutasin hiljem [asja juhtinud] prokurör Feldmanisele ka, et oleksin ma teadnud, kui palju segadust kaasneb, oleksin lihtsalt rahatrahvi võtnud."

Roosiväli muigas, et kui ta paari aasta eest võitles erakoolide tasude tõstmise vastu MTÜ alt, oli väljendil „koordineeritud ühistegevus" üllas tähendus. „Aga kui ettevõtluses hakkad monopolide vastu võitlema, siis on ühistegevuse vasteks kartell." Roosiväli rõhutas irooniliselt, et kui kv.ee-ga pärast lahvatanud hinnatüli kompromiss leiti, siis portaali tagasi minekut enam kellegagi ei koordineeritud.