Kartellikaaslaste ülesandjale hakkab riik pai tegema
“Leebusprogramm toimib tuntud “vangi dilemmal”, mille kohaselt lisandub selle programmi olemasolul rikkujale hirm, et teine rikkuja annab oma kaaslased üles ning pääseb ise vastutusest sootuks või palju kergema karistusega,” sõnas Hirvoja. “See omakorda sunnib isikut võimalikult vara ja täielikult koostööle asuma.”
Eelnõu kohaselt ulatub riigi poolt üles näidatav leebus isiku suhtes, kes omal algatusel ja esimesena leebuse kohaldamise taotluse teeb, täieliku immuniteedini, ehk karistusest vabastamiseni. Nende rikkujate puhul, kes menetluse jaoks kasulikku teavet omades samuti taotluse esitavad, kuid pole esimesed, kohaldatakse leebust kitsamas tähenduses, vähendades mõistetavat karistust proportsionaalselt osutatud abiga.
Samas on Hirvoja sõnul leebuse kohaldamise aluseks lisaks täielikule koostööle ka teatud tingimustele vastamine. “Näiteks ei ole leebus kohaldatav kartelli juhi või algataja suhtes.”
Riigi peaprokurör Norman Aas ütles, et riik on viimase aasta jooksul pööranud kartellikuritegude uurimisele üha suuremat tähelepanu. „Kui 2006-2007 ei alustatud ühtegi vastavat kriminaalasja, siis 2008. aastal uuris konkurentsiamet koostöös riigiprokuratuuriga juba kuut konkurentsikuriteo kahtlust, millest kaks on tänaseks kohtusse jõudnud,“ sõnas Aas. „Leebusprogramm on seejuures loogiliseks jätkuks kartellikuritegude vastases võitluses, millest seni on teravalt puudust tuntud“.
Eelnõuga luuakse juriidilistele isikutele ka erandlik trahvide süsteem, kusjuures rahalise karistuse arvestamise aluseks on kümme protsenti juriidilise isiku käibest. Sellega järgib Eesti muu Euroopa põhimõtet, mille kohaselt on konkurentsiõiguse rikkumise eest trahvidena nõutavad summad arvestatavalt suured, et tagada õigusvastastest kokkulepetest hoidumist.
