See tähendab ühtlasi, kas ennast üleinvesteerinud metsatööstusfirmad saavad seljavõidu ning kõhutäidet oma toorainenäljale. Märke on, et võivad saada küll.

Kuluaarides mängitakse kolme nimega, keda nähakse riigimetsa majandamise keskuse (RMK) uue juhi kohal. Neist varem oleme välja käinud Andres Onemari nime, kes on praegu RMK arendusdirektor ning juba korra olnud selle suure ja mõjuka asutuse juht. Samas on see siiski praegu vähetõenäoline, kuna Onemari enda soov on madalamat profiili hoida ja Hiiumaale paikseks jääda.

Teiseks pakutakse metsandusringkondades Sulev Vare nime. Tema on varem olnud keskkonnaministeeriumi kantsler ning hiljem Lääne maavanem. Maavanema kohalt Vare hiljuti lahkus, siirdudes suurärimees Urmas Sõõrumaa palgale. See muudab Vare RMK-sse suundumise ebatõenäoliseks. Küll aga on Vare reformierakondlane ja seega on tal üsna sobiv taust RMK nõukogu jaoks.

Ent kõige reaalsem on hoopis spekulatsioon kõva metsatöösturi taustaga Margus Kohava kandidatuuriga. Kohava on varem olnud suure Imavere sae-tööstuse eesotsas, samuti käivitanud Kundas hiiglasliku haavapuitmassitehase Estonian Cell. Tema oleks tööstuse selge esindaja RMK-s ja annaks olulist lisa teisele metsatööstuse esindajale, RMK nõukogu liikmele Andres Talijärvele, kes on välja käinud soovi tõsta riigimetsas raiemahtu kaks korda.

Ent mis siis Eesti riigimetsa ümber toimub? Esimene fakt on, et teema on tundlik, kuna RMK majandab ligi 40% Eesti metsa.

Eesti Päevalehe käsutuses on keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kirjavahetus riigikontrolli peakontrolöriga. Riigikontroll valmistab praegu ette seni üdini salastatud auditit RMK raiete planeerimise kohta ning on esitanud hulga karme seisukohti aruande eelnõu piires. Minister üheskoos RMK ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskusega üritavad neid süüdistusi pareerida.

Puudulik kava

Riigikontrolli üheks tõsisemaks väiteks selles salastatud aruandes on, et nende hinnangul ei ole riigimetsa lageraied kavandatud seaduses nõutud viisil pikaajalise, usaldusväärsetele andmetele tugineva kava alusel.  “Kuna RMK, olles metsamüügi tulust majanduslikult sõltuv, ise investeerib, kavandab, raiub ja müüb riigimetsa, võib sellise olukorra jätkumine ohustada riigimetsa säilimist ja jätkusuutlikku majandamist,” kirjutab riigikontroll karmil sõnal oma valmiva auditi eelnõus.

Eesti Päevalehe käsutuses olevatest RMK arengukavadest ning optimaalse metsakasutuse raportitest kuni aastani 2040 siiski selgub, et ülevaade metsadest on olemas. Samadele raportitele toetub ka minister Tamkivi. Tema põhiline argument on, et auditi aruandes ei ole analüüsitud RMK uuendusraiete pindalade ja tagavarade vastavust RMK arengukava mahtudega ega ka Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 raiete mahtudega. Samuti toimub igal aastal rahvusvahelisel tasandil aktsepteeritud audit, mille lahutamatuks osaks on ka raiemahtude ülevaade. Need auditid on RMK tegevuse hinnanud säästlikuks ja jätkusuutlikuks.

Samuti peab keskkonnaministeerium paslikuks märkida, et raiestatistikat peetakse statistilistel ja tegevuse üldist ülevaatlikkust taotlevatel eesmärkidel, mitte majandusarvestuse eesmärgil.

Riigikontroll heidab oma valmivas aruandes ka ette, et riigimetsa raiete planeerimisel ei arvesta RMK metsamajandamise kavandamise nõuetega ja kasutab raiete kavandamise alusena andmeid, kus kasvava metsa pindala on tegelikust suurem. Samuti hindab riigikontroll, et metsakaitse- ja metsauuenduskeskus (MMK) ei ole riigimetsa majandamise kavade kehtestajana täitnud talle seatud ees-märke. Riigikontroll soovitab tellida sõltumatu auditi, hindamaks RMK sisekontrollisüsteemi toimimist ja raiete üle arvestuse pidamist, et selgitada välja vead sisekontrollisüsteemis ning tagada, et riigimetsas tehtava üle peetakse õiget arvestust. Samas ei nõustu RMK  riigikontrolli seisukohaga, et raienimekirjad ei põhine metsainventuuri andmetel.

Aga kas siis Eesti metsa kannataks rohkem raiuda, nagu surub metsatööstus? 1990. aastate keskpaigast alates tõusis Eestis igal aastal raiutava puidu maht. Metsaraie tippajal (sajandivahetusel) raiuti Eestis aastas 12,7 miljonit tihumeetrit puitu, seda nii era- kui ka riigimetsades. Riigimetsa raiemaht on olnud aastaid stabiilne, jäädes kahe-kolme miljoni tihumeetri vahele. Alates 2001. aastast on erametsade arvelt raiemahud pidevalt vähenenud, langedes 2003.– 2004. aastal alla seitsme miljoni tihumeetri. Selle üheks põhjuseks on maareform – inimesed said tagasi oma maad ja metsad ning hakkasid metsast kohe raha välja pumpama. Samuti soosib Eesti maksusüsteem siiani tagastatud kinnistute müüki koos metsaga.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) hindab, et olukorras, kus üldine raiemaht on võrreldes sajandivahetusega langenud ligi kaks korda, on metsanduse arengukava vahearuande kohaselt viimasel viiel aastal okaspuud raiutud ikkagi 20% võrra rohkem, kui on jätkusuutlik raiemaht. Selle arvestuse eelduseks on, et kogu metsamaa on kasutuses, aga ligikaudu 20% on maareformi soikumise tõttu aktiivsest majandamisest kõrvale jäänud, mistõttu on tegelik üleraie oluliselt kõrgem kui ametlik statistika väidab. Endine keskkonnaminister  Villu Reiljan märgib, et mõõdukas üleraie kuni 20% ei ole probleem.

Metsatööstuse probleemid tulenevad sajandivahetusel mittejätkusuutlikust raiest erametsades, mistõttu raiemahud langesidki järsult. Praegu nähakse, et sama mudelit võiks korrata riigimetsas, kuid on selge, et see on päästerõngaks ainult järgmiseks paariks aastaks ja pärast seda peab üleinvesteerinud puidu-tööstus end nagunii ümber kujundama.

ELF ja RMK hindavad, et RMK pikaajaline jätkusuutlik raieprognoos on aastas 2,5 miljoni tihumeetri juures. Metsatööstus näeks, et see oleks kaks korda suurem.

ELF-i metsaspetsialist Kaupo Kohv ütleb konkreetselt, et kaks korda raiemahtu tõsta on räme signaal riigimetsa laastamise suunas.

Kaotab sertifikaadi

Rahvusvahelised audiitorid on siiski seni näidanud, et RMK raiub täpselt nii palju, kui on veel jätkusuutlik. Teiste sõna-dega, kui raiemahtu praeguselt tasemelt tõsta, tähendaks see RMK-le kaotada säästvat metsandust kinnitav sertifikaat. Selle sertifikaadi kaotus tähendaks probleeme ligi 30-le Eesti metsatööstusettevõttele ja määriks Eesti metsanduse mainet. Vähemalt nii hindab ELF.

Dokument “Optimaalne met-sakasutus aastateks 2001–2010” ütleb, et optimaalne on aastas raiuda 10,6 miljonit tihumeetrit uuendusraideid ning kaks miljonit tihumeetrit harvendusraideid. Kogu Eesti optimaalne aastaraie oleks selle raporti järgi 13,1 miljonit tihumeetrit kasvava metsana. See on siis riigimets ja erasektor üheskoos. Ent see 2001. aastal valminud dokument ei arvesta asjaoluga, et kaitsealuseid metsi on pidevalt juurde tulnud. Eelmise aasta seisuga oli Eestis rangelt kaitstavaid metsi 9,3% Eesti metsade kogupindalast. Rangelt kaitstavate metsade osakaal on kasvanud viie aasta jooksul 2,1% kogu metsamaa pindalast.

Samuti on maareformi soiku jäämise tõttu palju eikellegimaad. Ligi 17% Eesti metsast on senini piltlikult omanikuta.

Metsatööstus oma surve avaldamisel nende faktidega ei arvesta. RMK nõukogu on juhatusele ette heitnud, et käest on lastud 60 000 hektarit riigimetsa. Osaliselt võib nõukogul õigus olla. Ent paljuski sisaldab see tulundusmetsade kõrval kaitsemetsi, mille peamine eesmärk on keskkonnaseisundit hoida ja kaitsealadel looduslikku mitmekesisust toetada. Neid metsi ei saa, nagu öeldud, kirvega majandada.

Ei ole ka eriti tõenäoline, et riigimetsa hakatakse erastama. Monstrumi mõõtu RMK plaanib sel aastal saada kasumit 200 miljoni krooni kanti, mis annab märku, et masinavärk toimib. Teisisõnu, riik ei kibele müüma. Rootslased ning soomlased küll käisid mõni aasta tagasi Eesti metsa ümber tiirutamas ja tegid lähenemiskatseid, ent tulemust sel polnud. Nüüd näib, et on ka hilja.

Eesti metsatööstus on heal järjel

•• Eesti metsa- ja puidutööstuses on tugev ning nüüdisaegne saetööstus ja väljaarendatud järeltöötlus.

••  Suuri investeeringuid on tehtud paberipuidu kohapealseks kasutamiseks. Saematerjali näivtarbimine on elaniku kohta kasvanud ligi sada protsenti.

•• Riigi kogu tööhõivest moodustavad metsa- ja puidutööstuses töötavad inimesed ligi viis protsenti.

•• Töötajate keskmine arv metsa- ja puidutööstuses on aastal 2010 eeldatavalt üle 20 200 inimese. 2004. aastal moodustas metsasektor 6,1% riigi SKT-st.

••  2010. aastaks prognoositakse metsasektori SKT-ks seitse miljardit krooni.

Pool Eestit on metsa all

•• Eestis on metsamaa pindala 2,3 miljonit hektarit, moodustades ligi 50% riigi pindalast. Riigimets moodustab sellest omakorda ligi 40 protsenti. Metsa tagavara on riigimetsas hinnanguliselt 180 miljonit tihumeetrit.

•• 2005. aasta lõpu seisuga hinnati RMK majandatava metsa kui bioloogilise vara väärtuseks 28 miljardit krooni.

•• Hinnanguliselt on Eestis 55 000 erametsaomanikku, kellest suur osa (60–70%) elab oma metsaomandist eemal.

•• Maareform on veel korraldamata 366 100 hektaril (16,2%) metsamaal.

•• Eesti metsapoliitika arengukava 2001–2010 järgi on keskmiseks aastaseks uuendus- ja harvendusraie mahuks kavandatud 12,6 miljonit tihumeetrit. Tegelik raiemaht on osutunud väiksemaks, moodustades näiteks 2001.–2004. aastatel 76% kavandatust. Kui arvestada ainult omandireformi teinud maid, siis osutus tegelik raiemaht üheksa protsenti väiksemaks.