Kas doominoefekt sai alguse? Venemaa suur IT-firma otsustas arenduskeskuse Eestisse tuua
"Avame oma teise suure arenduskeskuse ja seda Eestis. Loodame kasvada siin suureks tegijaks. Viie aastaga võime siin olla 500 töötajaga ettevõte," ütles Acronise kaasasutaja ja asepresident Stanislav Protassov.
Ärileht avaldab siinkohal jupi käesoleva aasta 2. juunil ilmunud artiklist, kui Acronise juhid otsust veel kaalusid. Intervjueeritavaks oli üks meie regiooni IT-valdkonna suurnimi Serguei Beloussov.
Financial Times valis Serguei Beloussovi 25 venelase hulka, kellel tasub silma peal hoida. Forbesi Venemaa väljaande hinnangul on ta üks viiest edukamast ettevõtjast, kes on oma ettevõtteid välisriikidesse laiendanud.
Serguei Beloussov, mis plaanid on teil Eestiga?
Minu peamine siin oleku põhjus on Acronis, uue generatsiooni andmekaitsega tegelev ettevõte.
See on mitmesaja miljoni eurone ettevõte, kus töötab ligi seitsesada inimest. Meil on üks keskus USA-s ja teine Moskvas ning nüüd tahame luua veel üht uuringu- ja arengukeskust.
Meie arvates oleks kõige parem, kui see keskus ei asuks Moskvast eriti kaugel. Siis saaksid meie insenerid ümber kolida või kahe riigi vahet sõita.
On vaja kohta, kus vene keelt rääkivad insenerid tunneksid end koduselt. Tooksime siia insenere kõikjalt Euroopast, kuid peamiselt Ida-Euroopast: Rumeeniast, Bulgaariast, Ukrainast, Valgevenest, Serbiast ja mujalt. Kindlasti ka Soomest ja Saksamaalt.
Me ei tee selles mõttes midagi uut. Ka Google'i insenerikeskus asub Zürichis. Kuid see koht on meie jaoks liiga kallis ja sealgi tekiks probleem, et paljud meie vene keelt rääkivad insenerid ei tunneks end koduselt.
Kui paljudest töökohtadest me räägime?
Algul ilmselt viiekümnest, lõpuks umbes viiesajast. See kasv peaks tulema viie kuni kümne aastaga.
Kindlasti saaksid võimaluse ka Eesti insenerid?
Loomulikult. Me rajame ettevõtet, mis on andmekaitse alal maailmas number üks. Loodame, et paljud meie töötajad saavad olema kohalikud. Ma tunnen Skype'i vastu suurt austust, aga meie oleme põnevamad. Skype on osa suurest Microsoftist ja ajalugu on näidanud, et saame endale just sealt palju töötajaid. Seal hakkab neil lihtsalt igav. Meie ettevõttes saavad inimesed olla kõrgetel kohtadel olulised tootearendajad. Firma kasvab mühinal. Kavatseme koostööd teha ka siinsete ülikoolidega.
Nii et Eesti IT-ettevõtted peaksid muret tundma, et võtate neilt paremad töötajad ära?
Ma ei usu. Inimestel on teatud ressursid, mis ei ole piiratud. Need on loomingulisus ja intelligentsus. Kui neid külgi edasi arendada ja pidevas töös hoida, siis on sellest kasu kõigile. Meie võimalik siia tulek on kasulik kõigile siinsetele IT-ettevõtetele. Meie töötajad õpivad siin looma keerukaid tarkvaraarendusi ja süsteeme. Nad lähevad meilt minema ja asutavad oma ettevõtteid. Siia tuleksid välistöölised koos peredega. Nad ei pea töötama ainult meil, vaid võivad minna ka teistesse siinsetesse firmadesse. Kui Eesti-sugusesse riiki tuleb uus ettevõte, siis see elavdab turgu. Seda tegi ka Skype. Paljud kunagi seal töötanud inimesed teevad nüüd tegusid mujal.
Mainisite ennist ülikoole. Millist koostööd nendega kavandate?
Oleme juba rääkinud tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli esindajatega. Kui me Eestisse tuleme, siis kindlasti loodame, et meie spetsialistid saaksid siinsetes ülikoolides õpetada. Ma anname välja ka stipendiume ja paigutame raha uuringutesse. Seda oleme teinud ka teistes riikides. Teil on head ülikoolid, aga nad ei ole maailma esisajas. Olen siin paljudele öelnud, et Eesti peaks teadusesse rohkem panustama, et teie ülikoolid tõuseksid esisaja hulka. See on eduks väga oluline.
Ärilehe andmetel kaaluvad Eestisse tulemist veel mitmete oluliste IT-ettevõtete juhid.
