Kas Eesti inimeste elatustase on ikka leedukatest viletsam?

 (184)
Tõnu Mertsina
Tõnu MertsinaFoto: Heiki Rebane

Selle nädala alguses Euroopa Liidu statistikaameti poolt avaldatud andmed näitavad, et Eesti tarbimiskulutused inimese kohta, milles on riikidevahelised hinnaerinevused välja taandatud, olid möödunud aastal 72% EL keskmisest ning meist tahapoole jäid vaid viis riiki. Leedu oli oma 88 protsendiga aga EL riikide keskmiste hulgas. Kuidas on võimalik, et Leedu meist nii kaugel ees on? Ja mida see võrdlus õigupoolest näitab?

Vaatamata madalamale hinnatasemele ja madalamatele palkadele tarbivad leedukad meist rohkem
Keskmine palk Leedus oli käesoleva aasta esimeses kvartalis vaid 71% Eesti omast (lätlased said 77% meie palgast), kusjuures EL-s on Eestist väiksem bruto- ja netopalk üheksas riigis. Samuti on Leedus meist madalam hinnatase - tarbekaupade ja teenuste hinnad on seal 65%, meil aga 79% EL keskmisest. Teisisõnu, meie hinnad on rohkem lähenenud EL keskmisele. Vaatamata madalamale hinnatasemele ja madalamatele palkadele tarbivad aga leedukad meist inimese kohta kaupu ja teenuseid 9% rohkem (kui statistikat uskuda). Leedus moodustavad eratarbimiskulutused 64% SKT-st, meil aga 59%.

Eesti elanike finantsseis on praeguse tarbimistaseme juures oluliselt parem kui leedukatel
Eratarbimise mahtu peaks võrdlema inimeste sissetulekutega. Kui sissetulekud on tarbimisest suuremad, suudavad inimesed säästa. Säästud on aga puhvriks võimalike riskide vastu.

Seotud lood:

Eesti inimeste tarbimiskulutused on tublisti madalamad, kui nende sissetulekud ja seetõttu on meil suudetud viimasel 10 aastal ka korralikult säästa. Eesti majapidamiste säästumäär on nende kasutatava tulu suhtes EL keskmise lähedal. Samas on muidugi probleemkohaks säästude ebaühtlane jaotumine. Seevastu ületavad leedukate tarbimiskulutused nende sissetulekuid või on nendega vaevu tasakaalus, mille tulemuseks on peaaegu olematu ja mõnel aastal isegi negatiivne säästumäär.

Kui siia juurde lisada veel eluasemeinvesteeringud, siis jääb Eesti majapidamiste eelarve jätkuvalt positiivseks, samas kui Leedus on see juba pikemat aega negatiivne. Seega, võiks öelda, et leedukate tarbimiskulutused on liialt suured, mis võib näiteks majanduslanguse korral sundida neid oma tarbimist oluliselt vähendama.

Kuna inimesed reisivad palju, on oluline nende ostujõu tugevus välisriigis
Eesti inimeste elatustase oleks Eurostati andmetel leedukatest nõrgem vaid suletud majanduse korral, kui me ei pea oma palkasid ja hindu teiste riikidega võrdlema.

Inimesed reisivad palju, mistõttu on ka oluline, kui tugev ostujõud on neil ka teistes riikides. Kuna eestlaste palgad on meie lõunanaabritest kõrgemad, saame me välismaal lubada endale rohkem kaupu ja teenuseid. Seega on Eesti inimeste ostujõud välismaal suurem. Samuti oleme me paremini harjunud kõrgema hinnatasemega.

Eesti ostujõud läheneb meie lõunanaabritest jätkusuutlikuma tarbimismudeliga rikkamate riikide suunas
Kokkuvõtteks võiks öelda, et Eesti kuulub küll EL madalama ostujõuga riikide gruppi, kuid võrreldes oma lõunanaabritega läheneme me rikkamate riikide suunas jätkusuutlikuma tarbimismudeliga.

Hinnaerinevuste välja taandamisel on Eesti inimeste kodumaised tarbimiskulutused EL riikide võrdluses küll suhteliselt tagasihoidlikud, kuid meie ostujõud teistes riikides on tunduvalt parem.

Samuti jääb keskmisel Eesti elanikul tarbimisest järele piisavalt puhvreid, et võimalikke majandusšokke pehmemalt üle elada. Võrdluseks toodud leedukate tarbimiskulutused on seevastu aga liialt suured ja tekitavad sellega neile liigseid riske.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare