Kas Eestile on odavat tööjõudu kasutavaid tööstusi üldse tarvis?

Seoses PKC eelmisel nädalal avalikuks tehtud koondamisteatega kerkis ühe küsimusena üles, kas Eestile on üldse vaja odavat tööjõudu vajavaid tööstusi. Oleme teel targema majanduse suunas, kuid kas see tähendab automaatselt, et peaksime madalapalgaliste töökohtade kadumise üle rõõmustama?

AS PricewaterhouseCoopers maksude valdkonna juht Hannes Lentsius leiab, et ehkki töökohtade kadumine on traagiline, peab Eesti majandus muutuma targemaks.

„Iga arvestatava välisinvesteeringu lahkumine võtab inimestelt töökohti ja maksulaekumine väheneb. Samas on paratamat, et varem või hiljem peab Eesti odavtööjõu riigi staatusest väljuma. Kui meil on soov oma majandusarengut jätkata."

Teise nurga alt vaatab olukorrale Helmese juht Jaan Pillesaar. Tema sõnul ei ole tänapäeva tööstuses enam vatijopedega madalalubalised tegelased. Inimesed on pädevad ja koolitatud. Ka ei arva ta, et madalapalgalised töökohad peaks kaduma, et teha teed tarkadele ja enam makstud ametitele.

„Iga asi saab liikuda väärtusahelas ülespoole, kui sul on terve ahel. See jutt, et las nad lähevad ja kallimad tulevad asemele, ei päde. Seda ei juhtu. See saab olla ainult evolutsiooniline. Odav töö annab kontaktid ning samm-samm haaval saab kasvada kõrgväärtusliku äri suunas. Ei ole nii, et lähed Mercedese või BMW peakorterisse ja ütled, et me nüüd tahaks teile mootoreid tootma hakata. Sind naerdakse välja. Aga kui sa oled neile juppe teinud ja hakkama saanud, siis sind võetakse tõsisemalt."