Heidelbergis asuva Energia- ja keskkonnauuringute instituudi 2011. aasta uuring leidis, et kuni elektrit toodetakse senisel määral fossiilkütustest, on elektriauto süsiniku jalajälg tegelikult sama suur kui harilikul sisepõlemismootoriga autol.

Saksamaal, kus rohkem kui pool elektrist toodetakse kivisüsist ja gaasist, on elektriauto bensiiniautost kokkuvõttes säästlikum alles pärast 100 000 kilomeetri läbimist. Kui elektriauto kasutaks ainult taastuvaid energiaallikaid, oleks selle CO₂-jalajälg bensiiniautost väiksem pärast 30 000 kilomeetri läbimist, kirjeldab Deutsche Welle.

Murettekitavad on ka elektriautode akude tootmise tagajärjed. Fraunhoferi instituudi hiljutine uuring näitas, et kõrgtehnoloogiat vajavate elektriautode tootmisele kulub kaks korda rohkem energiat kui bensiinimootoriga sõiduki tootmisele. Aku võimsuse iga kilovatt-tunni tootmisel tekib 125 kilogrammi CO₂. Seega tekib näiteks BMW i3 elektriauto 22kWh aku tootmisel 3 tonni süsinikdioksiidi.

Lisaks vajavad akud metalle nagu vask, koobalt ja neodüüm, mille kaevandamine on näiteks Hiina ja Kongos toonud kaasa laastava metsaraie ning jõgede ja pinnasereostuse.

Keskkonnaorganisatsioon Greenpeace soovitab riikidel toetada pigem elektri jõul töötavat ühistransporti kui pakkuda soodustusi elektriautode omanikele. Nagu sõnastas Greenpeace’i Saksa haru juht Daniel Moser ajalehes Die Welt: „10 000 elektribussil on keskkonnale sama suur mõju kui miljonil elektriautol.“

Praegustest probleemidest hoolimata on elektrisõidukid teadlaste ja keskkonnaaktivistide arvates tõsiseltvõetavad vahendid heitgaaside mahu vähendamiseks. Selleks peaks nende energia tulema aga taastuvatest allikatest. Näiteks Saksamaal püütakse 2035. aastaks viia tuule- ja päikeseenergiast ning biomassist saadava elektri osakaal 55 kuni 60 protsendini.