„Meditsiin ongi kallis, tavameditsiini patsient lihtsalt ravikulu ise vahetult ei koge,” iseloomustab olukorda Citymedi finantsjuht Mehis Mõttus.

„Samas on hambaravis võimalik oma suutervise jaoks ise väga palju ära teha – järgida korralikult koduseid suuhügieeni reegleid, käia kord aastas suuhügienisti juures süvapuhastust tegemas, käia regulaarselt kontrollis ja tekkivatele suurmuredele võimalikult vara jaole saada – ning sellega ka kulutusi vältida,” soovitab ta.

Nordic Hambakliiniku peaarsti Kristo Ivanovi sõnul on Eesti hambaravi hinnad näiteks Põhjamaade inimestele siiski tunduvalt soodsamad. Enamik Nordicu välispatsiente tuleb Põhjamaadest ja sealne elatustase erineb Eesti omast oluliselt.

Nii Kliinik 32 juht Brit Pensa kui ka Mõttus kinnitavad siiski, et teenuste hinnad sõltuvad Eestis eelkõige kohaliku turu hindadest ja maksejõulisemad põhjanaabrid ei kergita eestlaste jaoks hindu. Haapsalu hambakliiniku Mardent tegevjuht Marko Olenko kinnitab, et kuigi välismaalt tulev klient on maksejõulisem, on hambaraviteenuse hind kõigile üks.

Eesti ja Soome hindade vahe siiski väheneb, kuigi on endiselt tuntav. Näiteks implantaadi valmistamise ja paigaldamise puhul saab Soome patsient arvestada Eestis ligi 600–700 eurot soodsama hinnaga kui kodumaal. Eestis maksavad kaks implantaati ja totaalprotees kokku umbes 2 500 eurot. Eesti ja Soome teenuste hinnavahe tuleb peamiselt rendihindadest ja palkadest, aga ka materjalide hind on Eestis mõnevõrra soodsam. Samal ajal peab välispatsient rehkendama lisanduva transpordi- ja ajakuluga.