Kas hooletus või rumalus? Eesti riik kaotab igal aastal 186 miljonit eurot
Kurnitski ütleb, et nüüd tuleb riigil otsustada, kas ja mil määral ta hoonefondi nüüdisaegsemaks muutmisse sekkub, sest tervikrenoveerimine loob kaasa uusi töökohti ja tõstab kinnisvara väärtust.
Tulevikustsenaariumid
Eesti energiamajanduse arengukavas ENMAK 2030+ koostati kolm stsenaariumi, kus variandid on näiteks panustamine terviklikku renoveerimisse või mittepanustamine. ENMAK renoveerib ja uusehitab ning lammutab ainult tühjaks jäävaid hooneid.
Kurnitski sõnul on kõige reaalsem minimaalselt sekkuv poliitika, mis piiratud rahalist ressurssi maksimaalselt kasutaks. “Panustades süsteemselt, võiks jõuda renoveerida 50% olemasolevast elamufondist 20–30 aasta jooksul,” ütleb professor.
Energiakasutuse vähendamine ei ole lihtne, kuna hoonefond kasvab uusehituse tõttu kogu aeg.
Analüüs näitab, et tulevikustsenaarium S1 ehk mittesekkumine ei suutnud pöörata hoonefondi energiakasutust langusse. Riigi tulud on stsenaariumite S1 ja S2 (minimaalselt sekkuv) puhul suuremad kui riigi kulud. Riigi tuludeks on arvestatud maksutulu rekonstrueerimisest ja sisekliima tagamisega saavutatav sääst. Erasektori tulud: energiasääst ja kinnisvara väärtuse tõus.
Teadmistepõhiselt riskiv stsenaarium S3 võib olla põhjendatav tööhõive, ekspordi ning majanduse stimuleerimisega. Näiteks 330 miljonit eurot aastas rekonstrueerimise ehitushankeid (S3 stsenaariumi puhul) toob riigile tagasi maksutulu laekumise 32% samal eelarveaastal, ehitushanked, samuti ehitusmaterjalide ja -toodete valmistamise, projekteerimise ja järelevalve. Ühtlasi tuleb juurde ka 5600 töökohta aastas, kuna miljoni euro suurune ehitushange loob 17 töökohta. Samuti mobiliseerib erasektori investeeringud (228 miljonit eurot aastas). Mida sellest järeldada? Riigieelarve täitmiseks ja SKT kasvuks tuleb anda toetust.
Mustamäe jääb alles
TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgr upi juhatajana rääkis Kurnitski ka kuuldustest, nagu oleksid Tallinna magalarajoonid oma aja ära elanud ja neid on vaja hakata lammutama, et asemele ehitada uued majad. “See poleks tehniliselt võimalik ning läheks ebamõistlikult kalliks. Arvestuste järgi läheks vana hoone lammutamine ja uue ehitamine maksma 1300 eurot/m2. Tervikrenoveerimine aga maksab hinnanguliselt 250 eurot/m2. Lisaks toob tervikrenoveerimine kaasa hoonete energiatõhususe kasvu ja sisekliima paranemise.
Kurnitski kinnitust mööda on Mustamäe korruselamute tehniline eluiga piisavalt pikk ning hooned, mida on tervikuna renoveeritud, samaväärsed uute, ehitatavate majadega. See on põhjus, miks professor peab tervikrenoveerimist parimaks võimalikuks lahenduseks. “Paljudes majades ei pooldata renoveerimislaenu võtmist, andmata endale aru, et katuse lappimiseks ja muudeks hädavajalikeks remonditöödeks raha kogumine 20 aasta jooksul läheb kokkuvõttes sama kalliks kui laenu võtta ja maja terviklikult ära teha,” selgitab Kurnitski.
Tulevikustsenaariumid
- S1 Mittesekkuv – lähtub energiatõhususe turumajanduslikust paranemisest ning riigipoolse panustamise vajalikkust ei näe, EL-i nõudeid täidetakse minimaalselt – pigem teeb veidi vähem ja edasi lükates võrreldes kohustustega.
- S2 Minimaalselt sekkuv – püüab olemasolevat ressurssi majanduslikult kõige efektiivsemalt ära kasutades saavutada ENMAKi eesmärkide täitmine ning sotsiaalmajandusliku ja elukeskkonna paranemine. Tunnistab soojustamata ja ventileerimata hoonefondi ajakohastamise vajadust kui Eesti ehitatud keskkonna suurimat valupunkti.
- S3 Teadmistepõhiselt riskiv – investeerib riski võttes, et saada majanduslikku kasu energiatõhususse panustamisest ning et saavutada kõrgetasemelist elukeskkonda. Põhjendab suuremat panustamist, väärtustades paremat ehitatud keskkonda, tööhõivet ja eksporti ning majanduse stimuleerimist.
- Allikas: Jarek Kurnitski
