Kas laename vähe? Kaubanduse kasvu turgutaks suurem tarbimislaenude kasutamine

Kaupmeeste müüginumbrite paranemist on seni toitnud kasvanud hõive ning palgakasv. Hõive kasv aga peatub ning edaspidi saaks jaekaubanduse kasvunumbreid lühiajaliselt stimuleerida tarbimislaenude kasutamisega, märkis majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Karel Lember.

Lember märgib, et Eesti jaekaupmeestele on viimased aastad olnud väga edukad. Hoolimata tihenevast konkurentsist on tarbijate ostujõud kasvanud kiires tempos ning ostjaid on jagunud kõigile. Kuigi hetkel on samuti kasv kiire, siis kesk-pikas perspektiivis on oodata kasvu kiiruse alanemist, tõdeb Lember.

Üheks jaemüügi mootoriks olnud hõive kasv on aeglustunud ning tõenäoliselt ei ole senine palgakasv Lemberi sõnul samuti kaua jätkusuutlik. Hõive kasv peatub, kuna tööpuudus on praegu juba langenud Euroopa Liidus üheks madalamaks ja kasvu saaks kiirendada vaid suurem sisseränne, mis on hetkel pigem vähetõenäoline. Palgad on aga juba mõnda aega kasvanud kiiremini kui tootlikkus, mistõttu on tekkinud oht ettevõtete konkurentsivõimele.

„Üheks pigem lühiajaliseks võimaluseks jaemüügi kasvu stimuleerida on suurem tarbimislaenude kasutamine, mis kriisijärgselt oluliselt langes, kuid on viimastel kuudel jälle tõusutrendi näidanud,“ ütles Lember.

Tänavu augustis oli Eesti inimestel 32 tuhat tarbimislaenu rohkem kui aasta varem ning laenujääk oli kasvanud ligi 30 miljoni euro võrra. Sellegipoolest on tippaegadega võrreldes tarbimislaenude arv praegu ligi kaks korda väiksem ja jääk mitmesaja miljoni euro võrra madalam.