Ei ole vahet, kas presidendiks saab Hillary Clinton või Donald Trump, nad ei tee seda selleks, et meeletult raha taskusse ajada. Mõlemad on seni harjunud teenima miljoneid dollareid aastas, aga Valges Majas peavad nad leppima 400 000-dollarilise aastapalgaga ning 50 000-dollarilise kuluhüvitiste paketiga.

Kui paljud oleks 400 000 dollariga igati rahul, siis pidage meeles, et presidendikandidaadid kulutavad pika kampaania jooksul suurtes kogustes ka enda raha. Kui nüüd siia lisada, et töö on väga nõudlik ja raske, siis ei pruugigi see palk nii suur tunduda.

Aga siiski on tegu, vähemalt ametlikult, kõige kõrgemalt tasustatud riigijuhi kohaga. Teisel kohal on muide Kanada, kus peaminister teenib 260 000 dollarit aastas. Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Jaapani liidrid panevad taskusse 200 000 kuni 250 000 dollarit aastas.

Presidentidel ei ole väga lihtne põhjendada ka palgatõusu. Eriti kui majandusel ei lähe parasjagu kõige paremini. USA presindendi palk tõusis viimati 2001. aastal. Venemaa president Vladimir Putin astus eelmisel aastal sammu ja lasi oma sissetulekut vähendada 10%. 2014. aastal oli see tõusnud 100%, aga kes seda mäletas. Putini varandus ja töötasu on muidugi täielik müstika. Keegi ei tea, kui palju tal tegelikult mammonat on.