Eesti gaasituru toimimine on viimastel aastatel paranenud. Seda eelkõige tänu veeldatud maagaasi ujuvterminalile Leedus Klaipedas. Täna on Eesti tarbijatel juurdepääs veeldatud maagaasi ülemaailmsetele turgudele nii hädaolukorras toimetulemiseks kui ka alternatiivsete tarneallikate otsimiseks.

Hoolimata olukorra paranemisest ning Eesti ja Gazpromi vahelise gaasitarnelepingu lõpetamisest 2015. aasta lõpus on Gazpromil juhtiv roll Eestis gaasihulgimüügiturul ning Eesti tarbijad ostavad gaasi ikka Gazpromilt. Eesti gaasiturg on endiselt suurel määral isoleeritud. Isoleeritus on osaliselt tingitud Gazpromi seatud territoriaalsetest piirangutest, mis on sätestatud Kesk- ja Ida-Euroopa tarbijatega sõlmitud gaasitarnelepingutes. Teine põhjus on juurdepääsu puudumine gaasivõrkude vahelistele ühendustele Balti riikide ning ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa vahel, mis võimaldaks gaasiimporti mitmekesistada.

Seda silmas pidades näeb Gazprom oma meetmetega ette selge raamistiku, millega lihtsustatakse gaasitarnete vaba liikumist üle Eesti piiri, ning tagatakse, et Eesti tarbijad saaksid nüüd ja tulevikus osta gaasi konkurentsivõimelise hinnaga.

„Me arvame, et Gazpromi võetud kohustustega tagatakse konkurentsivõimelise hinnaga gaasitarnete vaba liikumine Kesk- ja Ida-Euroopas. Nendega kõrvaldatakse meie kahtlused seoses konkurentsiküsimustega ning pannakse alus tulevikule orienteeritud lahendusele, mis on kooskõlas ELi eeskirjadega. Niisiis aitavad Gazpromi kohustused piirkonna gaasiturge omavahel paremini lõimida. See on oluline miljonite eurooplaste jaoks, kes kasutavad maagaasi kodu kütmiseks ja ettevõtlusega seotud otstarvetel. Nüüd soovime tutvuda tarbijate ja muude huvirühmade seisukohtadega, mida kaalutakse hoolikalt enne lõpliku otsuse tegemist," märkis konkurentsipoliitika eest vastutav volinik Margrethe Vestager.

Gazprom kõrvaldab Kesk- ja Ida-Euroopa tarbijatega, sealhulgas Eesti tarbijatega, sõlmitud gaasitarnelepingutest lõplikult ja alatiseks kõik turgu killustavad klauslid. See võimaldab gaasitarnete vaba liikumist Kesk- ja Ida-Euroopas. Edaspidi saavad Eesti tarbijad ilma Gazpromi tarnelepingutest tulenenud piiranguteta gaasi importida muudelt ELi gaasiturgudelt ning sinna gaasi eksportida.

Komisjon leidis uurimise käigus, et üks peamistest põhjustest, miks hinnad olid Kesk- ja Ida-Euroopas kõrgemad, oli see, et puudus võimalus võtta aluseks konkurentsivõimelistel gaasibörsidel kehtivaid hindu. Gazprom on võtnud kohustuseks anda Eesti tarbijatele võimalus taotleda kõigi edaspidi sõlmitavate pikaajaliste lepingute puhul uut läbirääkimist gaasihinna üle, kui hind erineb võrdlusalusena kasutatavast Lääne-Euroopa hinnast, sealhulgas konkurentsivõimelistel gaasibörsidel. Lepingulist hinda oleks võimalik sageli läbi vaadata ning läbivaatamiste ajakava ühtlustataks.

Baltimaade gaasiturud on ühendava gaasitaristu puudumise tõttu endiselt suurel määral isoleeritud ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa gaasiturgudest. Eesti tarbijate võimalused leida alternatiivseid gaasitarnijaid mujalt kui naabruses asuvatest Balti riikidest on piiratud, kuna sellistel tarnijatel ei ole juurdepääsu taristule, mis võimaldaks neil edasimüüdud gaasi Eestisse transportida. Gazprom annab edaspidi võimaluse vahetustehinguteks, tänu millele saavad tema tarbijad tarnida gaasi algselt kokkulepitud sihtkohtade, Poola ja Slovakkia, asemel Balti riikidesse. See võimaldab Eesti tarbijatel otsida alternatiivseid gaasitarnijaid juba enne, kui saadakse juurdepääs Balti riike ja ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopat ühendavale gaasitaristule.