Kas pensioni II sammas on raha põletamine?

 (37)
Pensionisambad
Foto on illustratiivneFoto: Ester Vaitmaa

Kui Kalle Muuli avas laupäeva õhtul Arvamusfestivalil pensioniteemalise debati, olid Isamaa telgis kõik toolid võetud ja osa kuulajaid pidi seetõttu väljaspool telki püsti seisma. Pensionite tulevik oli kahtlemata kuulajatele korda minev teema ja ka arutelu ise kujunes väga tuliseks, vahendab Isamaa portaal Eesti uudised.

Debatti teemal "Kas II pensionisammas on raha põletamine?" olid kaasatud Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, ettevõtja Kristjan Järvan, Tuleva pensionifondi esindaja Kristi Saare, kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse ja riigikogu esimees Eiki Nestor.

Väitluses olid ette teada vastandlikud positsioonid: Seeder ja Järvan kohustuslikku II pensionisammast mõistlikuks ei pea, Jesse, Saare ja Nestor olid aga seda debatti kaitsma tulnud.

Seeder: lapsed kui ainus kindel pensionisammas
Helir-Valdor Seeder veenis kuulajaid, et ainsaks kindlaks pensionisambaks saavad olla peres kasvavad lapsed, mida ei asenda ükski finantsskeem. Ta on veendunud, et meie tulevik sõltub ainult sellest, kui elujõuline ja jõukas on järeltulev põlvkond. Kristjan Järvan on selle isegi välja arvutanud, et täna-homme sündiv laps loob 2060. aastaks Eestile vähemalt 1 miljon euro ulatuses lisaväärtust.

Helir-Valdor Seeder peab seda lausa loodusseaduseks, et tänased töötegijad peavad üleval tänaseid pensionäre ja meie lapsed peavad üleval meid, nii on see siiani toimunud ja toimub ka tulevikus. Seetõttu ei toeta ta pensioni II sammast, kuhu kogutakse 6% meie palgast.
Eriti ülekohtune on see noorte inimeste suhtes. Seedri arvates peavad 20-40 aastased inimesed panustama oma perekonna ja oma laste heaolusse, mitte koguma oma piiratud ressursse.
Isamaa esimehe arvates peaks pensioni II sammas olema kõigile vabatahtlik.

Seotud lood:

Nestor: riik ei suuda sündivust suurendada
Eiki Nestor hakkas II pensionisamba vastaseid võrdlema "lapiku maa" teooria toetajatega. Väitega, et "mind häirib see, et inimesed ei saa aru, et maakera on ümmargune" saavutas Nestor oodatule vastupidise tulemuse, kus enamus kuulajaid muutusid tänase pensionikorralduse suhtes väga kriitiliseks.

Nestori arvas, et Bismarcki-aegsed pensionisüsteemid loodi ajal, kui Marthal ja Fredrichil oli peres 6-8 last. Jõukuse kasvuga kaasneb alati sündivuse langus ja see on igal pool nii. Nestori väitel on usk, et riikliku poliitikaga on võimalik seda trendi muuta, võrreldav jõgede tagurpidi pööramisega. Kogumispensionid peavad seda sündivuse langust kompenseerima.

Järvan: pensonifondides enamus rahast "põleb ära"
Kristjan Järvan vastas lühidalt arutelu pealkirjas esitatud küsimusele- pensioni II sammas on raha põletamine. Kui me maksaksime kogutava II samba raha tänastele pensionäridele ja seda teeksid ka tulevased põlvkonnad, siis oleksid meie pensionid suuremad nii täna kui tulevikus.

Tema arvutuse järgi oleks tänase süsteemiga keskmine pension aastal 2060 ligikaudu 2100 eurot, kui me jätaks II samba raha Eesti majandusse, siis oleks pension selleks ajaks 2400 eurot. Kõik ülejäänud prognoosid (oodatav majanduskasv, maksukoormus, sündivuse trend jne) on selles arvutuses samad. "See teine sammas on üks kole asi," võttis Järvan teema kokku.

Jesse: fakt on see, et lapsi ei ole piisavalt
Mart Jesse väitis, et tallegi meeldiks elada ideaalses Eestis, kus lapsi on nii palju, et pensioni kogumisega ei peaks tegelema aga reaalsuses on Eestis jäänud sündimata 125 000 last, mis lahutab meid rahvastiku taastootmistasemest. "Fakt on see, et lapsi ei ole piisavalt," lisas ta ja seetõttu peame tegelema pensioniraha kogumisega tulevikuks.

Mart Jesse väitel on Kristjan Järvani arvutustes küsitavad nii algallikad kui metoodika. "Raha põleb pensionifondides siis, kui tootlus on väiksem kui inflatsioon," väitis Jesse. Selles on Järvan Rahandusministeeriumi inimestega ühel meelel, et ostujõu mõttes raha "ei põle" aga tema argument põhineb hoopis teisel arvutusel- kui pensionifondide tootlused on väiksemad kui majanduskasv, siis on me kaotame tulevastes pensionites. Seni on II pensionisamba tootlused olnud 40% majanduskasvust ehk majandusse lisanduvast 1 eurost jõuab tuleviku pensionitesse 40 senti.

Loe veel

Järvan: aastaks 2060 kaotame 50 miljardit eurot
Järvani sõnul pensioni I sammas kasvab koos palkadega ja II sammas koos kapitaliga. Kuna viimasega tegelevad pangad, kes tahavad oma tegevuste eest tasu saada, kujuneb tegelik tootlus väikeseks. Eesti on pannud tänaseks pensionifondidesse kokku 3,1 miljardit eurot, see on tänaseks kasvanud 3,5 miljardini. Kui me oleks sellesama raha paigutanud Eesti majandusse, oleks meil täna 4,1 miljardit eurot. Aastaks 2060 kaotame selle tõttu ca 50 miljardit eurot.

Helir-Valdor Seeder tõi välja olulise nüansi, et kohustuslike pensionifondide ajalugu kogu maailmas ulatub ainult 30 aasta peale, see aeg on liiga lühike, et teha põhjapanevaid järeldusi ja uskuda pensionifondide pikaajalisi lubadusi tulevikuks.

Eiki Nestor tõi näite, et kogumispensioni pole vaja neile, kes tegelevad ise investeerimisega. Selle peale teatas Kristjan Järvan, et iga Eesti inimene tegeleb investeerimisega iga päev, sest kogu Eesti majanduskasv on kõigi inimeste igapäevaste otsuste summa, nii see kui inimesed teevad igapäevaoste, liisivad uue auto või soetavad kinnisvara.

Nestor: vabatahtlikust II sambast võtaksid inimesed raha välja
Kui moderaator Kalle Muuli küsis II pensionisamba toetajatelt, miks ei võiks see olla vabatahtlik, tõi Nestor näiteks III samba saatuse. "See sisuliselt hukkus, kui inimestel oli raha vaja", tunnistas ta. Inimestel oli seda raha vaja ja seetõttu võetigi suur osa välja, sest nagu Kristjan Järvan täiendas "Süüa on ju täna vaja, mitte tulevikus."

Mart Jesse sõnul on selle põhjuseks inimeste kalduvus teha oma majanduslikke otsuseid väga lühiajaliselt. Järvan ja Seeder polnud selle väitega kuidagi nõus, et inimesed on rumalad ja vastutustundetud. Statistiliselt teevad inimesed kõik koos targemaid otsuseid ja see väljendub majanduse kasvamises, lisas Järvan. Ühiskonna solidaarsuse jaoks on vaja pensioni I sammast, sest me kõik võime mingil ajal vajada rahalist tuge.

Mart Jesse püüdis kaitsta sunduslikku kogumispensioni loogikaga, et kogutavat raha võib küll tulevikus olla küll vähem kui me sooviks aga ta on vähemalt alles, seevastu tarbimisse panduna oleks see lihtsalt ära söödud. "Avatud majanduse tingimustes läheb suur osa tarbimisse suunatud rahast Eestist välja," lisas Jesse. "Halloo, 80% pensionifondide rahast läheb Eestist välja," tõi Järvan vastupidise näite.

Saare: suur osa pensionirahast on paigutatud nii, et sealt ei saagi tootlust oodata
Kristi Saare möönis, et eesmärgid, mis pensionifondidele olid seatud, pole täidetud. "Haldustasud on olnud kõrged ja tootlused seetõttu madalad. See on ka põhjus, miks loodi pensionifond Tuleva, sest inimeste pettumus sai lõpuks organiseeritud," lisas Saare.
Kalle Muuli küsis, miks on pensionifondide keskmine reaaltootlus väga tagasihoidlik 0,9% ja kuidas me selle korda teeme?

Kristi Saare seletas seda asjaoluga, et ajalooliselt on väga suur osa pensionifondide rahast võlakirjades. Kui ainult 25% pensionifondi rahast on aktsiates ja 75% võlakirjades või lihtsalt rahas, siis realistlikult ei saagi mingit tootlust oodata.

Mart Jesse kutsus inimesi jalgadega hääletama, et nad pööraksid oma pensionifondi tootlusele tähelepanu ja valiksid fondi, mis suudab näidata parimaid tulemusi.
Tegelikult inimesed juba hääletavad jalgadega. Seadus lubab pärijatel II pensionisambast väljuda ja 90% pensioniraha pärijatest nii ka tee.

Debatti saab järelkuulata siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare