Hollande tõdes sel nädalal, et ISISe vastu võitlemiseks tuleb kulutusi suurendada, mistõttu Euroopa Liidu eelarvereeglite täitmine lükatakse tahaplaanile ning riigi eelarvepuudujääk kasvab. „Julgeolekupakt on olulisem kui stabiilsuspakt,“ märkis ta.

Klassikalise Keynesi majandusteooria kohaselt peaksid sõjakulutused majandusele turgutavalt mõjuma.

„Sõjaajal suurenevad märkimisväärselt avaliku sektori kulutused, kuid eratarbimine nõrgeneb, sest ebakindlus pärsib tarbimist. Tasakaalus suureneb ka nõudlus,“ märkis Citi peaanalüütik Willem Buiter CNBC-le. „Sõdasid ei rahastata kunagi tasakaalus eelarvega,“ lisas ta.

Euroopa Keskpank tuleb tõenäoliselt Prantsusmaale appi, suurendades majanduse turgutuspaketti ning vähendades laenukulusid. „praegu on hea aeg laenamiseks, aga veelgi parem aeg rahatrükiks,“ lausus Buiter.

Prantsusmaa sõjalised kulutused on juba praegu suured. Mullu olid vaid Euroopa Liidu sisepiiridega riigi kaitsekulutused 53,1 miljardit dollarit ehk samal tasemel Indiaga, kellel on piir ajaloolise konfliktse naabri Pakistaniga.
Finantskriisi järgselt on Prantsusmaa majandus olnud üsna suur murelaps ning Hollandelt on oodatud kaitsekulude vähendamist, kuid nüüd on see küsimus päevakorrast maas.