Kas riik maksab piisavalt ehk Eesti, Läti ja Leedu laste hambaravi sarnasused ja erinevused
Lätis ja Leedus saab hambaid maksumaksja kulul ravida kuni täisealiseks ehk 18-aastaseks saamiseni. Eestis tasub haigekassa hambaraviarved kuni 19-aastaseks saamiseni.
Viimasel ajal võib täheldada, et paljud hambakliinikud on loobunud koostööst haigekassaga. Eesti hambaarstide liidu asepresidendi Piret Väli hinnangul on põhjus selles, et teenusepakkujad pole rahul ebaõiglaselt madala hinnaga, mida haigekassa selle eest maksab. „Laste ravi on komplitseeritud ja sellele kulub rohkem aega,” selgitas ta.
„Madalam hind tuleb kompenseerida täiskasvanutele osutatavate teenuste arvel,” ütles Väli, lisades, et lastele osutatava hambaravi kvaliteedis teadaolevalt järeleandmisi ei tehta.
Haigekassast öeldi, et lastele hambaraviteenuse pakkumiseks on kliinikute vahel tihe konkurents ning paljud teenuse¬pakkujad teevad pingutusi, et pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Seega näib, et osapooled näevad sama asja erineva pilguga. Kokku on haigekassal praegu 381 laste hamba¬ravi lepingupartnerit.
Läti hambaarstide liidu presidendi Andis Paeglītise kirjeldus laste hambaravi kohta Lätis meenutab Eesti kolleegide seisukohta. „Laste hamba¬ravi riigipoolne rahastamine on äärmiselt vähene ja sellest tegelikult ei piisa. Loomulikult ei tehta lastele osutatava hamba¬ravi kvaliteedis järeleandmisi, kuid kui raha juurde ei tule, siis järgmisel aastal ei ole meil enam võimalik praegusel määral lapsi ravida,” kirjeldas ta.
Kuigi ka Leedus on laste hambaravi tasuta, ei ole see teenus paljude arvates siiski piisavalt kättesaadav. Erinevalt Eestist ja Lätist ravitakse Leedus laste hambaid ainult avalikus omandis olevates kliinikutes. Vilniuses elav kolme lapse ema Ieva rääkis, et lõpetas lastega avalikus omandis olevates kliinikutes käimise. „Pikad ootejärjekorrad ja kahtlane ravikvaliteet sundisid mind ikkagi ka lastega erakliinikutesse, kus tuleb laste ravi eest maksta täiskasvanutega sama hinnakirja alusel,” ütles ta.
