Nädal tagasi lahenes kolme tunni ja neljakümne minutiga enam kui kolm aastat kestnud võlavaidlus Tartu Kommertspanga nõude asjus. Eesti Kütuse peadirektor Toomas Saks suutis mitu aastat võlanõudele vastu sõdida ja andis nüüd paari tunniga alla.
Ainukese selge huvina saab välja tuua antud protsessis hagejana esinenud AA-õligrupi soovi kalli hinnaga saadud võlanõue Esoili erastamisel kasudega välja mängida. Ilmselt siit tuleb otsida põhjendusi, miks kostjad (RE Eesti Kütus ja AS Esoil) käitusid viimasel istungil just nii nagu nad käitusid.
Peatselt kulmineeruv Esoili erastamine annab vastuse küsimusele, miks riigifirma erastamisel õligrupiga konkureeriva Svergose aktsionärid, kes samal ajal juhivad kostjafirmasid, nõustusid järsku tunnistama süüdistusi, mida kolm aastat edukalt tõrjuti? Miks pöörati selg ameeriklastest äripartneritele, keda 70 miljoni kroonise võlakohustusega Esoili väljavaated ilmselgelt ei vaimusta? Mille või kelle huve esindas antud juhul riik, kes ühisvastutuse "ristiisana" jääb Esoili müümisel ilma analoogsest või veelgi suuremast summast?
Eesti Päevalehe andmetel on AS Esoili äripartner Coastal Baltica Holding oma õiguste ja huvide kaitseks pöördunud Londoni arbitraazhikohtusse. Pole välistatud, et välisinvestor tänaseks plommi alla pandud Termoili kütusehoidla enda omaks kuulutab ning lepingule tuginedes partnerilt (või riigilt) täiendava garantiisumma sisse kasseerib. Coastali ja Esoili vaheline leping on mitmes olulises punktis tänaseni saladus. Samas oleks asjatu uskuda, et ainsaks tagatiseks 18 miljoni dollari suuruse investeeringu eest on endise Maardu kütusehoidla vananevad mahutid.
Eesti Kütus contra Tartu Kommertspank juhtumi kronoloogiat jälgides on näha, et täistuurid võttis kohtuvaidlus peale pärast solidaarse vastutuse lepingu sõlmimist Esoili ja Eesti Kütuse vahel tänavu märtsis. 19. ja 29. aprillil sõlmitud vahekohtu kokkuleppeid Erastamisagentuurile ei näidatud, kinnitab Väino Sarnet. Eesti Kütuse haldusnõukogu esimees Tiit Männiksaar aga mäletab, et neist oli juttu riigifirma haldusnõukogus.
Kaaskostjana protsessi kaasatud AS Esoili juhatuse esimees Oleg Panfilov kinnitas Eesti Päevalehele, et ettevõtte järelevalvenõukogu liikmeid informeeriti vahekohtusse minekust. "Kui nõukogu juba aktsepteeris ühisvastutuse lepingut, mille kohaselt peab Esoil asja vaidlustama, oli loogiline, et nad ka arbitraazhi minekuga nõustusid," väitis ta.
Erinevalt AA-õligrupi tugevast esindatusest advokaatide näol oli Eesti Kütusel ja Esoilil kohtusaalis kahe peale kaasas vaid vandeadvokaadi abi. Kaotajate sõnul ei olnud pooltel kolme aasta jooksul kogunenud tõendusmaterjalidele enam midagi lisada ning asja otsustas see, kuidas vahekohus neid tõlgendas. "Kõik paberid olid varem läbinud tsiviilkohtu ja esitati nüüd automaatselt arbitraazhikohtule," kinnitas Panfilov.
Toomas Saks põhjendas riigifirma allajäämist asjaoluga, et vastaspool suutis kohtule esitada algsetest täiesti erinevaid materjale. Samuti tunnistas ta, et viimastel istungitel hakkas Eesti Kütuse positsioon juba natuke kõikuma.
ühtlasi on kaotajad rahul, et vaidlus õigeaegselt enne Esoili müüki lahenes. Nende hinnangul konkretiseerib see olukorda erastamiskonkursil, kus osalejad saavad nüüdsest teha selgepiirilisemaid pakkumisi, teades täpselt riski ulatust. Samas parandab kohtuvõit tunduvalt nende konkurendi AA-õligrupi positsioone.
Eelnevat arvestades teeb Eesti Päevaleht järelduse, et kiire otsustuse põhjuseks oli poolte kokkulepe. Lähitulevik peaks näitama, kas saab selle käigu tulemusena sünnib erastamisel Svergose ja AA-õligrupi ühispakkumine, millisest võimalusest on ka varem juttu olnud.
