Kas tõesti juba nii ruttu? Hyperloopi tegelased käisid Vilniuses ning palju räägiti ka Tallinnast
Firma Hyperloop One plaanib esimesed trassid USAs ja Euroopas avada juba 2021. aastal. Hyperloop võimaldaks reisida punktist A punkti B palju kiiremini kui lennukiga. Nad tutvustasid oma Baltikumi-plaane esimest korda Vilniuses.
Hyperloopis võib seal liikuva kapsli kiirus ulatuda maksimaalselt 1080 km/h. Mõju reisijale on seejuures võrdne sellega, mida inimene kogeb lennureisil. Tegemist on palju keskkonnasõbralikuma viisiga kui teised transpordiliigid. Muide, väidetavalt saab inimene kapslis isegi püsti tõusta ja ringi liikuda.
Praegu tegelevad Hyperloop One inimesed nii tehnoloogia täiustamise kui ka seadusandlike nüanssidega. Viimane on täna ehk olulisemgi, et Hyperloop saada erinevates riikides nö seaduslikuks ning et selle turvalisus saaks selgeks erinevate sertifikaatide kaudu. Nad testisid Hyperloopi tehnoloogiat USAs, Nevadas ning see on nende sõnul vaid sammu kaugusel saamaks reaalsuseks.
Hyperloop One soovib juba järgmisel aastal avada tehaseid nii Euroopas kui Lähis-Idas. Nad peavad praegu läbirääkimisi Euroopa Liidus, et neil oleks võimalik tegutseda kogu Euroopas.
Nende sõnul on täiesti reaalne, et hyperloope saaks reaalselt igale poole rajama hakata juba aastast 2021. See tundub väga lühikese ajana, aga kui turvalisuse teema saab lahenduse, siis on see nende endi arvates realistlik. Teooriast sai reaalsus pooleteise aastaga, seega tavakasutusse võib see vabalt tulla nelja aastaga.
Näites toodi Tallinn
Hyperloop One kasutas oma presentatsioonil Helsingi ja Tallinna näidet. Nende sõnul võtaks isegi kiirrongireis nende kahe pealinna vahel 30-40 minutit. Lisaks peavad inimesed jälgima sõiduaegu, seega võtab tegelikult reis aega isegi rohkem. Hyperloopiga võtaks reis aega 6 minutit ning kapsel hakkaks liikuma kohe kui inimene on kohal. Nende sõnul on reaalne idee, et sa võid minna teise riiki lõunat sööma ja siis lähed tagasi tööle.
„Kui võtame Helsingi linna, kuhu tuleb elanikke aina juurde, siis on seal probleemiks, et inimesed ei leia odavaid elamispindu. Meie näeme, et Hyperloop suudab seda olukorda lahendada. Linna lähialadel on elupind odavam, aga siis pead ostma auto ja kulub palju aega. Kui aga sadu kilomeetreid saab läbida minutitega, siis probleem kaob," ütles üks Hyperloop One'i esindaja Leedus.
Nii saab liigutada nii inimesi kui kaupu.
Pool tundi Tallinnasse ja vähem kui tund Berliini
Hyperloop One'i meeskond ei tulnud Vilniusesse ainult oma ettevõttest rääkima, aga selgitasid ka oma plaanide seost Leedu pealinnaga. Esimene pikem trass Euroopas on seotud just Vilniusega.
„Teil juba on Via Baltica. Kui me aga vaatame kolme Baltikumi pealinna kaardil, siis on selge, et Vilniuse-Tallinna trassi puhul peab Riiast läbi sõitma. Kui sul on aga Vilniuse ja Tallinna vaheline hyperloop, siis on vaja vaid vahepeal suunata üks ots Riia peale ja kõik. Ja me ei kavatse sellega piirduda. Vilniuse võib liita Varssaviga ja selle omakorda Berliiniga, siis Kopenhaagen, Stockholm ja tagasi Tallinna. Me kataksime kogu vahemaa Skandinaaviast Saksamaani," ütles Hyperloopi esindaja.
Hyperloopis võtaks Tallinnast Berliini sõit 90 minutit, Tallinnast Vilniusesse saaks 35 minutiga. Tallinnast Riiga 18 minutiga.
Y I Fischer nimetas ka nende suurima takistuse: eelarvamuse, et sellise innovatsiooni maksumus on liiga kallis ning sertifikaatide saamine ülikeeruline. Kumbki ei ole probleem.
„Võtke Rootsi. Nad uurivad praegu võimalust teha riiklik kiirraudteeliin, mis läheks maksma 35 miljardit eurot. Ja see on tagasihoidlik kalkulatsioon. Sõltumatu uuring on aga näidanud, et sama trass maksaks hyperloopi puhul 22 kuni 27 miljardit eurot," ütles ta.
